Kui nõustute kõigega, mida teile öeldakse, imbub mürk teisse ja te olete lõksu sattunud. Põhjuseks on enda tähtsustamine.
Tõde on see, et see isik, kes teile midagi ütleb, tegeleb oma tunnete, uskumuste ja arvamustega. Kui võtate seda isiklikult, siis võtate mürgi endasse.
Oluline on, et isiklikult ei tasu võtta mitte ainult negatiivseid pöördumisi, vaid ka kiitust.
Näiteks, te olete koolitajana auditooriumi ees, peate loengut, parimal moel, nagu te oskate. Kuulajate hulgas on inimene, kellel on hea tuju, ta on teie loenguga rahul ning loengu lõppedes ta tuleb ja kiidab teid ülevoolavalt.
Loomulikult on tagasiside teile vajalik, aga ärge reageerige, ärge sattuge eufoorilisse seisundisse, vaid lihtsalt võtke teadmiseks.
Järgmisel loengul te annate jälle oma parima, sama kuulaja on auditooriumis, aga ta on tujust ära ja loengu lõppedes ta tuleb ütleb, et see, mida rääkisite on täielik jama.
Siis te haavute ja te reaktsioon on oma uskumusi kaitsta ja konflikte tekitada. Ükskõik, mida te mõtlete ja ütlete, mida te tunnete, on see ainult teie, mitte te kaasvestleja probleem.
Hea testimise koht, kas te võtate teiste arvamusi isiklikult või mitte on näiteks sotsiaalsed suhtlusvõrgud. Ütleme, et te kirjutasite Facebook´i kontole oma säravaima mõtte. Hetke pärast keegi kommenteerib seda ja see pole päris see, mida te oleksite oodanud. Nüüd tormate selgitama, õigustama, täpsustama. Sellega asi ei piirdu, tuleb järgmine kommentaar ja järgmine ning te tahaks ikka selgitada ja asi läheb käest ära, juba unustatakse, millest üldse jutt algas, minnakse isiklikuks.
Midagi ei pea selgitama, ega õigustama. See, mida kirjutasite ongi teie mõte, see võib kellelegi meeldida, kellelegi mitte. Eesmärk ei olegi kõigile meeldida.
Teil on õigus oma maailmavaatele, õigus seda ka välja öelda, aga samasugune õigus on kõigil inimestel. Kui teiste inimeste maailmavaade erineb teie omast, siis on sellega kõik hästi ja te ei pea hakkama selgitama, õigustama, vaidlema, sattuma võitlevasse positsiooni.
Mida rohkem seda kokkulepet oma ellu integreerite, seda vähemaks jääb vaidlusi ja konflikte, sest pole enam, mille üle vaielda. Sõna “vaidlema” kaotab mõtte. On palju erinevaid arvamusi, aga ükski neist ei ole teisest parem ja edetabeli koostamine läbi vaidlemise muutub mõttetuks.
Isegi teie arvamus te enda kohta pole alati tõene, seetõttu ei pea te isiklikult võtma ka seda, mida oma peas kuulete. Ühel päeval suhtute endasse hästi, tunnustavalt, teisel teete ennast maha ja piitsutate. Milline neist arvamustest on tõene? Mitte kumbki, teie olete ikka teie.
Kui õpite vähem isiklikult võtma, olete terviklikum, vähem haavatav. Isiklikult võtmata olete teie ise.
Võtkem vähem isiklikult!
Janno Seeder
Allikas: Seeder.ee
