Me oskame nii hästi ette lugeda nimekirja sellest, mida me ei saanud ja millest me ilma jäime, sest saamata jäänu on ikka valikute riiulile väljapanduna meie silme ees või sai selle keegi teine. Me unustame selle, mille oleme juba saanud, sest see on selja taha jäetud või asume selle sees ning paremini märkame ikka seda, mis meid ahvatlevalt enda poole meelitab.
Ilmajäänuna valdab meid pettumus, sest lootus omada valitut, tekitas meis tunde, et me juba omame midagi. Meis tõstab pead häbi, sest tundub, et kõik teised nägid ning nüüd teavad, et me jäime ilma. Meis tekib viha, sest see, mida me ei saanud oleks meilt nagu ära võetud.
