Asja iva on selles, et me ei pea kolmekümne aastaga seda ideaalset tehnoloogiat täielikult valmis saama. Peame vaid välja arendama tehnoloogia, mis suudaks muuta vanad inimesed bioloogilises mõttes 10, 20 või 30 aastat nooremaks, nii et näiteks 80-aastane inimene võiks endale saada 60-aastase inimese keha. Sel juhul on ta võitnud juurde 20 eluaastat ning nende 20 aastaga on tehnoloogia arenenud veelgi kaugemale, nii et kui ta saab 100 aastat vanaks ja tema keha on endiselt 80-aastase inimese oma, võib ta end noorendada enam kui 20 aasta võrra. Suure tõenäosusega tuleks meil seda noorendusravi teha sagedamini kui vaid kord iga 20 aasta tagant ning sellisel juhul võib järelejäänud eluiga prognoosida järgnevalt:
Tõsi küll, see graafik pole päris täpne, osaliselt seetõttu, et inimestel vahemikus 0 ja 100 eluaastat pole ilmselgelt samasugust eeldatavat eluiga ning graafiku kõverjooned peaksid olema sakilisemad (sest iga ravikorra vahele jääks teatud hulk aega), aga see iseloomustab asja tuuma siiski hästi: graafikul kujutatud arvud näitavad seda, kui vana on inimene praegu (tänapäev on ajaliselt graafiku kõige vasakpoolsemas servas), ning kui kõver puudutab horisontaaltelge graafiku alumises osas (ajatelge), siis inimene sureb. Graafiku kohaselt oleks praegu 80-aastasel inimesel üpris raske igavesti elada, samas kui keskmisel 50-aastasel inimesel võiks see täiesti õnnestuda.
Aja möödudes ja inimese vananedes oodatav eluiga tavaliselt väheneb. Kui inimene saab näiteks 50-aastaseks, võib eeldada, et tal on väiksem järelejäänud eluiga võrreldes ajaga, kui see inimene oli 30-aastane. Graafikul kujutatuna tähendab see, et kõver liigub aja möödudes alati allapoole – nulli ehk horisontaaltelje suunas. Tulevikus aga suudab parem tehnoloogia oodatavat eluiga suurendada. Mida vanemaks me saame, seda kauem on meil tegelikult lootust elada. Graafikul kujutatuna ilmestab seda kõvera ümberpöördumine ja ülespoole suundumine.
Seega on teoreetiliselt võimalik elada lõpmata kaua, ilma et peaks sealjuures elama vanas kehas. See pole mitte ainult võimalik paljude jaoks meist, vaid võimalik isegi sel juhul, kui tehnoloogia ei areneks iseäranis kiiresti. Nagu juba öeldud, pole vajalik järgmise 30 aastaga välja töötada ideaalset tehnoloogiat, mis meid noorendada suudaks. See tehnoloogia peab vaid toimima piisavalt hästi, et saaksime elada piisavalt kaua kuni uue tehnoloogia arenguni, mis seejärel välja töötatakse. Kui asjale sellest küljest läheneda, ei olegi vaja väga palju selleks, et inimesed võiksid elada enam kui tuhat aastat vanaks.
Paljud võivad endiselt suhtuda skeptiliselt mõttesse, et tehnoloogia areneb järgmise 30 aastaga piisavalt kiiresti. Kas me suudaksime sellise suhteliselt lühikese aja vältel inimesi noorendada bioloogilises mõttes umbes 20 aasta võrra? Olen peaaegu täiesti kindel, et vastus sellele küsimusele on jaatav.
Sest tehnoloogia areneb kiiresti – väga kiiresti.
Kui võtame omaks paar eeldust – näiteks selle, et Maad ei taba mõni suur asteroid -, võib osasid tuleviku aspekte tegelikult üpris suure kindlusega ennustada. Üks neist ennustustest on see, et meil on tulevikus saadaval tõhusam tehnoloogia kui praegu. Lisaks on selgeks saadud, et teatud valdkondades on üpris lihtne ennustada ka seda, kui palju paremaks tehnoloogia muutub. Kõige tuntumaks kohaseks näiteks on tõenäoliselt Moore’i seadus, mille kohaselt kahekordistub mikrokiibil olevate transistorite arv iga kahe aasta järel. Üldisemalt võib öelda, et nende arvutite võimsus, mille saame osta mingi kindla raha eest, kahekordistub väga lühikese vahemiku järel.1) See pidas paika juba ammu enne seda, kui transistorid leiutati (Moore’i seadus), ning peab tõenäoliselt paika ka siis, kui enam pole võimalik suurendada mikrokiibil olevate transistorite hulka. Selleks ajaks hakkab transistorite ülesannet täitma mingi muu tehnoloogia, mille potentsiaal ületab kaugelt transistorite oma.
Aeg, mis kulub arvutite jõudluse kahekordistamiseks, on vaid pool sellest, mis kulub mikrokiibil transistorite hulga kahekordistamiseks, sest kuna vahemaa transistorite vahel on väiksem, kulub signaalidel nende vahel liikumiseks ka vähem aega. Seega ei kahekordistu arvutite jõudlus mitte iga kahe aasta, vaid iga aasta järel!
Väga tähtis on tõsiasi, et arvutite jõudlus ei suurene sirgjooneliselt, vaid kahekordistub regulaarsete vahemike järel. Inimesed, kes on tuttavad male leiutaja elulooga, teavad hästi, kui vähe on vaja kahekordistada selleks, et jõuda väga suurte numbriteni. Kui võtame lähtekohaks numbri 1, siis viib kümme kahekordistust meid numbrini tuhat, 20 kahekordistust viib meid miljonini ning 30 kahekordistust viib meid kõrgemale miljardist. Kui sama raha eest ostetava arvuti jõudlus kahekordistub iga aastaga, on 30 aasta pärast see jõudlus tänasega võrreldes seega miljard korda parem. Selleks ajaks piirab sisuliselt vaid meie kujutlusvõime kõike seda, mida suudame kogu selle arvutivõimsusega korda saata.
Kui uurime lähemalt, kuidas arvutite jõudlus dollari kohta on arenenud alates 1910. aastast, võime näha, et iga kahekordistuse vahele jääv aeg on tänapäeval tegelikult lühem kui sada aastat tagasi. Kui see tendents jätkub ja me teeme üldistusi selle tendentsi kohta kuni käesoleva sajandi lõpuni, võime täheldada arengut, mis võiks välja näha selline: 2)
Pange tähele, et y-telg on logaritmiline – kõik y-teljel märgitud väärtused on tegelikult 100 000 korda suuremad kui eelmised. Püstine sirgjoon logaritmilises graafikus vastab eksponentsiaalsele ehk plahvatuslikule kasvule. Arvutivõimsuse hulk, mida saame osta kindlaksmääratud rahahulga eest, suureneb sellega võrreldes veelgi kiiremini!
Arvutid mitte ainult ei muutu kiiremaks, vaid ka nutikamaks; need suudavad teha üha rohkem selliseid asju, milleks meie oleme seni ainult inimesi võimeliseks pidanud. 1997. aastal alistas arvuti maailma parima malemängija Garri Kasparovi. 2011. aastal pidid kaks maailma parimat “Kuldvillaku” mängijat alla vanduma superarvutile Watson, mille oli välja töötanud IBM. Suurenenud arvutivõimsuse ja paremate algoritmide tulemusena on arvutid muutunud üha targemaks ja targemaks. Progress on olnud väga kiire ja kui see samamoodi jätkub, võib masina intelligentsus ühel hetkel mitte ainult muutuda kiiremaks, vaid ka nutikamaks kui inimeste bioloogiline intelligentsus. Masinintelligents võib seejärel end ise täiustada ilma inimeste sekkumiseta. Maailma üks tuntumaid futurolooge ja Google’i tehnikadirektor Ray Kurzweil – keda Bill Gates on kutsunud “targimaks inimeseks tehisintellekti tuleviku ennustamise osas” – on öelnud, et see juhtub aastaks 2045. Selleni on vähem kui 30 aastat.
Jah, arvutid muutuvad paremaks, aga kuidas on see seotud inimeste noorendamisega?
Me kasutame arvutite abi üha rohkemates eluvaldkondades. Ray Kurzweili sõnul hakkab Moore’i seaduse kohaselt arenema kõik, mis on muutunud informatsioonitehnoloogiaks. Seega teeb tehnoloogia eksponentsiaalseid hüppeid ja kahekordistab jõudlust regulaarselt. Informatsioonitehnoloogia on tehnoloogia, mis kasutab arvuteid suures ulatuses. Viimaste aastakümnete jooksul on bioloogia ja meditsiin üha enam hakanud muutuma informatsioonitehnoloogiaks. Tänapäeval võime arvutite abil muuhulgas:
- Lugeda inimeste geene.
- Muuta geene revolutsioonilise tehnoloogia CRISPR/Cas abil, mida kasutatakse laborites kõikjal maailmas. Sellest veelgi tõhusamad tehnoloogiad geenmuundamiseks on hetkel arendamisel.
- Toota 3D-printeriga teatud inimelundeid.
- Luua füüsilise kromosoomi, mis on valmistatud arvutil. 2010. aastal said sellega hakkama teadlased J. Craig Venteri nimelises instituudis, asetades valmistatud kromosoomi raku sisse, kus see algatas raku jagunemise.
- Diagnoosida haigusi paremini kui inimestest arstid, tuginedes pildifailidele, sümptomite kirjeldusele ja patsiendi haigusloole. (Watsoni superarvutit on muuhulgas kasutatud ka just selleks otstarbeks pärast võitu “Kuldvillakus”.)
- Hinnata keha tervislikku seisundit väikeste sensorite abil. Kas mäletate seda suhteliselt pisikest seadeldist, millega ulmesarja Star Trek arstid skannisid patsiente, et neile diagnoos panna? Star Trekis oli selle seadeldise nimi Tricorder. MTÜ X Prize Foundation on korraldanud võistluse, milles osalevate meeskondade eesmärgiks on luua Tricorderi-laadne seadeldis, mille abil oleks võimalik diagnoosida paari haigust, alustuseks vaid 16. Sellise seadeldise sihiks on anda inimestele ka maailma vaeseimates osades kerge ligipääs oma terviseinfole. Patsiendid peaksid seega olema võimelised Tricorderit kasutama vaevata enda diagnoosimiseks.
Meditsiin on seega muutumas informatsioonitehnoloogiaks ja see on peamine põhjus, miks võime tulevikus loota meditsiinitehnoloogia eksponentsiaalset arengut.
Mida arenenumaks tehnoloogia muutub, seda väiksemaid arvuteid suudame valmistada. Pikemas perspektiivis võime ette kujutada miniatuurseid arvuteid, mis on vereliblede suurused. Võime neid oma verre paigaldada miljardite viisi ning need võivad täita tehisliku immuunsüsteemi aset, mis aitaks loomulikul immuunsüsteemil püsivalt parandada kõike seda, mis on meie kehas valesti. Pikemas perspektiivis võibki see osutuda mooduseks, kuidas vananemisprotsessi kontrollida, aga õnneks pole vaja niivõrd arenenud tehnoloogiat, et vananemise põhjustatud kahju lühiajaliselt “piisavalt hästi” parandada.
Enamik vananemist uurivaid teadlasi on ühel nõul, et vananemisel on ainult umbes seitse peamist põhjust. Aubrey de Grey, kes on tuntuim vananemisega võitlemise toetaja ning SENS uuringute sihtasutuse (vananemisega võitleva heategevusliku organisatsiooni) vanemteadusjuht, ütles juba enam kui kümme aastat tagasi, et isegi ilma revolutsiooniliste uute tehnoloogiatega suudame lähima 25 aasta jooksul umbes 50%-lise tõenäosusega parandada vananemise põhjustatud seitset liiki kahju piisavalt edukalt, et suurendada inimeste oodatavat eluiga 25-30 aasta võrra.
Kui tahame seda saavutada vaid 25 aastaga, peaks de Grey kohaselt olema rahastamise tase väga suur. Seni pole rahastamine olnud kaugeltki nii hea, kui võiks tahta, aga sellest hoolimata on tehtud tähtsaid edusamme ning 2015. aasta oli vananemise uurimise seisukohast edukas. Mitmed erafirmad püüavad välja töötada ravi nelja (ehk varsti isegi viie) vananemise põhjustatud kahjustuse kategooria jaoks. Hiirte eluiga on suurendatud 25% võrra vaid sellega, et on eemaldatud vanad “zombi-rakud” (senesentsed rakud – rakud, mis enam ei jagune, aga mida immuunsüsteem ka ümber ei töötle). Tegelikult töötavad kaks eri firmat praegu selle nimel, et arendada ravimeetodid seda liiki kahjulike rakkude eemaldamiseks ka inimestes – Unity Biotechnology ja Oisin Biotechnology. Mida rohkem firmasid võistlevad ravimeetodite arendamise nimel, seda suurem on tõenäosus, et kedagi neist saadab edu, nii et see on vägagi paljutõotav!
Arvestades seda, kui kaugele oleme juba jõudnud ning kui kiiresti tehnoloogia areneb ja eeldatavasti ka tulevikus paraneb, ei ole minu arvates mingit kahtlust selles, et suudame vananemisprotsessi lähima 30 aasta jooksul ise kontrollida. Ehk on 30 aastat isegi liiga tagasihoidlik prognoos. Ray Kurzweil on öelnud, et juba 2030. aastaks on oodatav eluiga suurenenud igal aastal ühe aasta võrra, ning mind tegelikult isegi ei üllataks, kui tal oleks õigus. Kuid kõik maailma inimesed ei saa ligipääsu sellele tehnoloogiale nii ruttu, nagu Kurzweil arvab, mistõttu võib ligi 30 aastat olla enamiku inimeste jaoks pisut tõele lähedasem.
Kas see on paratamatu, et meie eluiga on tulevikus palju pikem kui praegu?
Pikk eluiga on lähedalt seotud tervisega. Seni kui tervis on hea, ei ähvarda sind vanadussurm. Ükskõik kui skeptiliselt mõned inimesed tänapäeval ka ei suhtuks ideesse, et inimesed võiksid elada rohkem kui tuhat aastat vanaks, valiks enamik neist minu arvates võimalusel ikkagi pigem tervisliku elu. Mitte keegi ei taha endale vähki, dementsust või mõnda südamehaigust. Inimene peab olema ikka päris põhimõttekindel, kui keeldub võtmast vananemisvastast ravi, mis võiks tulevikus meile pakkuda palju paremat tervist, eriti siis, kui enamik inimesi juba seda ravi kasutab. Kõigi inimeste huvides on nende ravimeetodite väljatöötamine ja hea tervise tagamine.3) Tehnoloogia arengusuund näitab seda, et vajalik ravi jõuab varsti pärale ja see on tõesti sisuliselt paratamatu!
Ja me ei suurenda inimeste oodatavat eluiga kõigest 150 aastani. On võimalik, et ilmnevad uued ja seni veel teadmata vananemise põhjustatud kahjustuste liigid, kui inimeste eluiga läheneb 150 aastani, aga arvestades tehnoloogia arengu erakordset kiirust, on lihtne välja nuputada lahendus nende uute kahjustuste parandamiseks selleks ajaks, kui esimesed inimesed saavad 150-aastaseks. Kui oled seega juba 150-aastane, siis on raskem juba möödas ning pole enam mingeid piiranguid sellele, kui kaua võid elada.
1) Üks tähtis põhjus, miks tehnoloogiline areng niivõrd kiiresti hoogu juurde kogub, on see, et me arendame selle arenguks üha tõhusamaid vahendeid, mille abil saame omakorda arendada veelgi tõhusamaid vahendeid.
2) Kuid kas tehnoloogia arengu kiirus ühel hetkel mitte lihtsalt ei aeglustu? Võib-olla tõesti, aga Ray Kurzweil (kes arvab, et inimesed võivad enda elu täiustada seeläbi, et “ühituvad” meie arendatava tehnoloogiaga) arvab, et kulub veel väga kaua aega, enne kui midagi sellist võiks juhtuda. Ta kirjutab oma essees pealkirjaga “The Law of Accelerating Returns” järgmist:
Kas tehnoloogia areng võib lõpmatult kiireneda? Kas pole mingit sellist punkti, kus inimesed ei suuda mõelda piisavalt kiiresti, et arenguga kaasas käia? Mis puutub tehnoloogiliselt täiustamata inimestesse, siis on vastus selgelt jah. Kuid mida suudaksid korda saata tuhat teadlast, kes kõik on tuhat korda intelligentsemad kui tänapäeva teadlased ja kes kõik suudavad töötada tuhat korda kiiremini kui inimesed praegu (sest informatsiooni töötlemine nende valdavalt tehislikes ajudes on kiirem)? Üks aasta oleks nagu terve aastatuhat. Mida nad küll selle ajaga välja mõtleksid?
Esiteks mõtleksid nad välja tehnoloogia, mille abil muutuda veelgi intelligentsemaks (sest nende intelligentsusel ei ole enam fikseeritud piire). Nad muudaksid omaenda mõtteprotsessi, et mõelda veelgi kiiremini. Kui teadlased arenevad miljon korda intelligentsemaks ja miljon korda kiiremaks, võiks ühe tunniga teha sama palju edusamme kui tänases mõistes terve sajandiga.
3) Paljud inimesed võivad arvata, et maailma tabab ülerahvastatus, kui inimesed ühel hetkel enam ei sureks. See aga pole kaugeltki kindel.
Allikas: http://haakonsk.blogg.no
Tõlkinud: Joonas Orav
