Vaikuse laps on vaikselt sündinud laps. Laps, kes oli, kuid ei jäänud siia maailma. Ometi on ka see laps, keda tema ema ei tahtnud sünnitada, omal moel vaikuse laps. Laps, kes sai märgitud hetkel, kui ema oma mõtete või tegudega avaldas oma tahet ja võideldes eluga, keeldus vastuvõtmast elu imet, kes talle oli antud. Sel hetkel, kui ema ütles EI elule enda sees, vaikis laps ja tema süda ei laulnud enam, sest laps tundis, et tema ema ei soovi teda - üks hetk, mis kestab edasi terve igaviku, on jälg lapse hinges.
Ema annab lapsele koha enda südames, kui võtab ta iseendas armastusega vastu ja kingib lapse armastusega maailmale. Armastuseta süda räbaldub.Naine oli solvunud ja vihane elu peale, sest tundis ennast karistatuna – laps on pommideks tema jalgade küljes. Naine tundis, et peab andma endast ja oma elust osa ära, jagama seda lapsega, kes on teinud talle valu, sest on tulnud läbi tema vere.
