Kui leiate elu mõtte, saate terveks

Meedik Roman Goldrin on lihaste ja liigeste spetsialist, kelle rada meditsiinis on omapäraselt rahvusvaheline. Ta on inimesi aidanud juba viimased 25 aastat, tegutsenud õpetaja, kinesioloogi ja filosoofina ning on organismi seisundi ja emotsioonide seoste patenteeritud metoodika autor.

“Olen teejuht, minu kliendid on üldjuhul need, kes tegelevad ise teiste inimestega, need, kes on valmis ja soovivad oma elus muutusi,” lausub Goldrin. Ta nõustab inimesi Tallinnas, Tartus, Riias, Peterburis, Moskvas ja Berliinis, aeg-ajalt Pärnuski. Goldrin on nõu andnud Eesti tippsportlastele, teiste seas Jüri Jaansonile. Meest kutsutakse tihti eri sihtgruppidele loengut pidama ja talle see sobib.

Nimelt on Goldrin veendunud, et inimese tervis on ta enese kätes, igaüks meist on iseenda parim arst ja tervendaja.

Goldrin on esinenud Pärnu enesetäiendajate klubis, avades oma loengul tervena elamise saladusi. Miks siis inimesed haigestuvad?

Väsinud elamast

“Vastuvõtule tulevad inimesed, kel on väga hea töö, suurepärane pere, ilus kodu. Nad ütlevad, et elavad normaalselt, kõik on hästi ja korras, ainult tervis on kehv. Minu praktika näitab: kui kõik on korras, siis on võimatu, et tervis on halb,” räägib Roman Goldrin, kel aastate vältel olnud tuhandeid patsiente.

Terviseprobleemist või valust rääkides uurib meedik, millal probleem alguse sai. Mis juhtus sel ajal inimese elus? “Mitte miski ei juhtu niisama. Haigus ei tule äkki. Alati oli inimese elus mingi sündmus, mis on tema kehas käivitanud ebakõla,” seletab mees. On tõde, et inimese tervist mõjutavad kõige rohkem tööelu ja suhted lähedastega. Tasakaalus ja õnnelik inimene on alati terve.

“Kui tervis halvenes juba lapsepõlves, viitab see laias laastus probleemile vanematega, kui abielus olles, siis on see seotud paarisuhtega”, tõdeb Goldrin.

Mida kujutab endast Roman Goldrini patenteeritud meetod organismi seisundi ja emotsioonide seoste kindlakstegemisel?

Praktiseeriva manuaalterapeudi (ravivõtete süsteem selgroo ja lihaste ja liigestehaiguste ravimiseks) ja kinesioloogina (lihastestimine, mille abil saab välja selgitada stresside põhjused) teab Goldrin, et inimese aju edastab lihastele elektriimpulsse, hoides teatud lihasgruppe pinge all.

Inimene ütleb, et ta ei mõtle mingi negatiivse minevikusündmuse peale, et see ei sega teda. “Aga kui hakkame kontrollima, selgub, et kehamälus on see kõik alles. Keha mäletab kõike, kuni selleni, mida ta tundis emaüsas,” väidab Goldrin.

Kui küsida raskesti haigelt, kas ta tahab ellu jääda ja edasi elada, võib inimene vastata, et tahab, ent tema keha vastab lihastesti kaudu “ei”. Lihastestide kaudu sama patsienti edasi uurides on kõige sagedasem lihaste vastus, et inimene on väsinud elamisest.

“Mida inimene mõtleb ja mida ta tunneb, võivad olla täiesti erinevad asjad. Olen märganud, et kõige suuremad terviseprobleemid tekivad, kui inimene mõtleb üht, tunneb teist ja teeb kolmandat,” avaldab meedik.

Leppimine kannatustega

Goldrini meelest lähevad inimesed oma elus kaht teed. Üks on valu tee: inimene muutub ainult siis, kui midagi tema elus juhtub: ta kaotab oma tervise või töö või lähedase.

Teine on rõõmu tee: inimene teeb muutusi, kui tema elust kaob rõõm. Veel ei ole ilmnenud haigusi ega suuri muresid, on igavus, energia- ja kergustunde puudus.

Inimesed tulevad ja ütlevad: see häda on vanusest. Goldrin ütleb, et vanus ei ole mingi diagnoos, sest on palju vastupidiseid näiteid kõrges eas, hea tervise ja erksa mõistusega inimestest.

Kes usub, et liigesed valutavad, sest elame ju põhjamaa niiskes ja külmas kliimas, või et istuv töö teeb selja haigeks, on juba valmis kannatama. “Meie inimesed oskavad hästi kannatada, ei oska aga lõdvestuda,” nendib Goldrin. “Kui laps saab haiget, ta karjub. Kui täiskasvanule teha haiget, siis tema ei karju, vaid püüab naeratada, kuigi sisemus nutab.”

Lääne inimesed oskavad hästi mõelda, kuid ei oska tunda. Selleks, et tunda, et rääkida oma hinge ja kehaga, on vaja olla kehaliselt lõõgastunud ja mõteteta olekus.

Meie inimesed ei suuda lõdvestuda. Tundetu inimene ei oska oma keha kuulata. Kui keha tõstab häiret ja annab valuga märku, et midagi on valesti, otsib inimene tabletti.

“Inimesed kardavad küsida: mis on minu sees? Sest nad elavad elu, mis neile ei meeldi, teevad tööd ja on suhetes, mis neile ei meeldi. Nad usuvad, et kõik elavad nii ja et see on õige,” räägib meedik.

“Kui leiate elu mõtte, saate terveks. Tihti näen, et inimestel puudub elu mõte. Nad elavad teistele, arvates, et see ongi elu mõte.”

Goldrini meetodi üks võimalusi on uurida lihastestide kaudu, mida inimese hing tegelikult tahab ja mida vajab keha. “Kui leiame üles kehale ja hingele sobiva variandi, võib tervislik seisund hetkeliselt paranema hakata,” ütleb Goldrin.

Kui toimuvad muutused inimese alateadvuses ja psüühikas ja tema keha lõdvestub, kaovad lihaspinged ja -blokid vahel iseenesest. Ei parane ainult füüsiline tervis, vaid ka suhted ja materiaalne seis, on Goldrin märganud. Kõik on omavahel seotud.

Arstid, ravimid, Hiina meditsiin, ajurveda – need süsteemid võivad inimest toetada ja terviseprobleeme leevendada, terveks teha saab inimest ainult tema ise.

Hirm muutuda on inimeste kõige suurem hirm, mis toob kaasa ohtralt probleeme.

Paljud kardavad endalt küsida: mida ma tahan? Goldrin pakub, et selle juured on lapsepõlves. Vanemad ei luba lastel unistada. See ärritab vanemaid. Ja laps tahab olla vanematele meele järele ja teeb kõik, et muutuda tundetuks.

Teismeline peaks muutuma vanema sõbraks ja tema poole ei maksa enam pöörduda sõnaga “laps”. Paljudes kultuurides tuleb noortel 12–14 eluaasta vahel läbi teha täiskasvanuks vastuvõtmise kombetalitus, vahel päris hirmutav. Ja mitte keegi külas ei tohi noorukit pärast neid rituaale nimetada lapseks, kaasa arvatud oma vanemad.

Peaga ja “peata”

Paradoksaalsel kombel pole osale emadele kasulik, et lapsel on kõik hästi ja ta on õnnelik. Kui lastel läheb hästi ja nad elavad oma elu, pole vajadust tihti vanematega suhelda.

Aga inimesed on harjunud muretsema. Nad on harjunud elama teiste nimel ja meele järele: esmalt vanemate, siis õpetajate, seejärel abikaasa, laste, tööandjate … Inimesed ütlevad, et “lähen pensionile ja hakkan elama endale”. Aga siis kukub tervis kokku, sest inimesel puudub elu mõte ja ta ei saa enam positiivseid emotsioone.

“Hakatakse tegelema mõttetustega, näiteks koristama mitu korda päevas kodu,” toob Goldrin näite. Sõltuvusedki on varjatud püüdlused tuua oma ellu häid emotsioone.

Emaduseks peaks valmistuma enne lapse eostamist, teadvustama, et juba emaihus on emal lapsega sama hormonaalsüsteem – iga stress kandub üle.

Üks Vene professoreid on öelnud, et ideaalne sünnitaja on naine “ilma peata”: mida rohkem on naine õppinud, mida rohkem on tal diplomeid, seda raskemad on tema sünnitused. Põhjus on lihtne. Naine, kes tahab kõike kontrollida, ei kuule oma keha, oma lapse signaale, tema peas on mingite autoriteetide mõtted.

Naisel tuleks tundma õppida iseennast, usub Goldrin. See ei tähenda vaevlemist süütundes. Süütunne on emotsioon, mis võtab inimestelt kõige rohkem energiat ja segab olemast õnnelik. Süüd tundva inimesega on lihtne manipuleerida.

“Minu jaoks ei ole süüd, on ainult kogemus. Elu on õppimine ja arenemine. On head ja halvad kogemused – väärtuslikud kogemused,” kinnitab Goldrin.

Roman Goldrinil on nii tehniline kui meditsiiniline haridus. Ta on õppinud manuaalteraapiat, kinesioloogiat, praktiseerinud Valga haiglas.

Goldrin on töötanud ka Eesti olümpiakoondise meeste Jüri Jaansoni, Indrek Pertelsoni, Aleksei Budõlini ja Gerd Kanteriga.

Allikas: www.parnupostimees.ee