Vähemalt viimased sada aastat ja veel mõned peale, on psühholoogid proovinud aru saada, mis motiveerib inimesi tegema neid asju, mida nad teevad. Sigmund Freud uskus, et see on meie alateadlik soov kogeda naudinguid, Alfred Adler arvas, et selleks on soov teenida lugupidamist kaaskondsete seas, Abraham Maslow aga, et põhjuseks on eneseteostuse vajadus ja Viktor Frankl uskus, et selleks on soov leida kõiges sügavamat mõtet. Võib-olla on kõigil neil pisut õigus. Lõpuks taandub see kõik samale asjale: me kõik peame otsustama, mis meid motiveerib. Ja me kõik peame valima, millel on meie jaoks tähendust ja seejärel lähtuma sellest ka oma partneri valikul.
Põhjuseks, miks nii paljud partnerlussuhted katkevad, on see, et neid alustatakse kaalutlustel, mis neid pikemas perspektiivis ei toida. Kardame üksindust. Tahame, et keegi annaks meile seda, mida meie vanemad ei andnud meile.
