Me ei näe tõde, sest oleme pimedad. Pimedaks on meid teinud kõik need meelt koormavad vale uskumused. Tahame iga hinna eest, et meil oleks õigus ja teised eksiksid. Usaldame seda, mida usume, ja me uskumused viivad meid kannatustesse. Elame otsekui udus, mis ei lase meil oma ninast kaugemale näha. Elame udus, mis pole isegi tõeline. See udu on unenägu, su enda isiklik unenägu elust – see, mida usud, kõik mõtted, mis sul on iseendast, kõik kokku lepped, mis oled sõlminud teistega, endaga, isegi Jumalaga.
Kogu su meelemõistus on üks udu, mida tolteegid nimetavad mitote’ks. Su meel on unenägu, kus tuhanded inimesed korraga räägivad ja keegi kedagi ei mõista. Selline on inimmeele seisund – suur mitote ja selle suure mitote tõttu ei saa sa näha, mis sa tegelikult oled.
