Taskutesse mahtuvate superarvutite, aatomi lõhkumise, bio- ja nanotehnoloogia võidukäigu ehk lühidalt inimkonna nutikuse ajastu paradoksiks või järsku kardetava hiiliva vaimuhaiguse sümptomiks on selgeltnägijate uputus. Paradoks on selles, et omame rekordilisel määral maailma kirjeldavat infot, meid on rohkem ja me muudame maailma hullemini kui eales inimkonna ajaloos, mistõttu on maailm keerulisem ja ennustamatum kui kunagi varem.
Ometi leidub selles olukorras hämmastavalt palju keskaegse tüssamise harrastajaid, mõttelaiskust külvavate illusioonide müüjad, kelle ohtlikest ja süüdimatutest kelmustest oleme püüdnud tarkust kogudes eemale joosta.
Aga võib olla on kõik täiesti normaalne. Pragmaatiliselt äraseletatav mõttes mille esindajaks võime võtta Nicholas Carri kes küsis 2008. aastal inimkonna enamuse positiivse interneti-hoiaku kiuste, et egas Google meid järsku rumalamaks muuda?
Info odavus ei treeni enam selle otsimiseks vajalikke lihaseid, tänu millele kärbub kriitiline mõtlemine ja kultuurinormiks on kujunemas pidev valveolek tasuta ajju voolava ja seal ürgseid rahulolu nuppe kruttiva info tarbimiseks. Pähe jõuavad valmisvastused, mida ei pea suur enamus meist juba ammu enam ise valmis mõtlema. Tahaks ka lõdvaks lasta ja lihtsalt uskuda.
Seetõttu vaid tõstatakski järgnevalt alanud aastal vastust ootavaid küsimusi ilma püüdlusetagi vastamisega endale ja teistele tüli teha. Küsimus on tihti huvitavam kui vastus. Aga kui keegi arbuja viitsib tähti vaadata või konte topsis klõbistada, võiks ta nägemuse avalikult teada anda.
Kindlasti on huvitav teada, mis saab facebookist? Probleem pole populaarsuses kui mõelda omavahel sõnumeid ja pilte levitavale Hiina või India suurusele kogukonnale. Küsimus on firma majanduslikku tervisesse uskumise termomeetris ehk aktsiahinnas. Viimane pole investoritele oodatud määral rõõmu toonud, kuna möödunud aasta 18 mail börsil kauplema asudes oli aktsia väärtuseks 38 dollarit. Seejärel algas järsk langus ja kuigi aasta lõpus on olukord natukene paranenud, on tänasest 28 dollarist veel pikk tee minna. Järelikult peab facebook tegema lähemal ajal, ehk alanud aasta sees midagi suurt, mis tooks investorite usu tagasi. Aga mis see suur asi võiks olla? Rohkem reklaame ja kasutajate info müüki?
Sarnane küsimus puudutab veel ühte IT maailma suurt gorillat. Ehk mida kavatseb teha Microsoft? Firmat pole märgata mobiilsete platvormide võidukihutamises. Microsofti tarkvara kasutab maailmas umbes sama palju inimesi kui on facebookil kliente. Aga nad peavad seda kasutama suhteliselt statsionaarsetes arvutites ajal kui maailm on siirdumas tahvlite ja nutitelefonide ajajärku.
Kõige jõulisem samm Apple ja Google kinnipüüdmiseks uue Windows 8 näol on osutumas kukesammuks. Sest kui 2007 aastal turule toodud Vistat peetakse lõppenud aastakümne üheks suurimaks ebaõnnestumiseks, võib osav selgeltnägija lugeda Microsofti kehakeelest, et Windows 8 müük jääb isegi Vistale alla ja võib osutuda veelgi kurvema sümbolismi märgiks. Vägisi kipub pähe märgusõna Nokia. Seega, kes oskab öelda mida teeb Microsoft?
Kolmaski küsimus pole kahest eelmisest kuigi kaugel ja puudutab Apple peadirektori Tim Cooke’i palka. Lõppenud aasta palgaks sai ta kõigest 4 miljonit dollarit. Seda on hämmastavalt vähe võrreldes teiste sarnaste ettevõtetega. Sõna “sarnane” on siin tinglik, kuna Apple on maailma väärtuslikum firma, aga vähemalt sarnase vastutusega tööd tegevad peadirektorid saavad kordades suuremat palka. Lisaks veel aktsiaboonuseid. Tim Cooke eelmise aasta eest aktsiaboonuseid ei saanud. Üle-eelmise aasta eest sai ta kaks pakki Apple aktsiaid koguväärtuses 376 miljonit dollarit. Ühe paki tegelik väärtus selgub aastal 2016 ja teisel 2021 kui ta võib need maha müüa. Aga kas Tim Cooke suudab üllatada? Sellele küsimusele oskab ilma kahtlusteta vastata vist vaid selgeltnägija.
Autor: Kristjan Port
Kuula Raadio 2 infotehnoloogiakommentaare Portaal SIIT
