Värske uuringu põhjal selgub, et põhjust muretsemiseks on. Keith Wilcox, Columbia Ülikoolist ja Andrew Stephen Pittsburgh’i Ülikoolist viisid 1000 sotsiaalvõrgustiku kasutajaga läbi viis iseseisvat uuringut millede põhjal hakkas ilmnema, et facebook võib inimesi paksuks teha. Ning lisaks tülikale kaalule kasvatab sama veebiteenus veel ka pangakaardil lasuvat võlgnevust.
Põhjus-tagajärg ahel on järgmine. Võrgustiku kasutaja lehitseb oma lähiringkonda kuuluvate inimeste võrgustikke. Võib ka öelda, et ta käib testimas oma tugevate sidemetega võrgustiku vastupidavust lootusega leida sealt kinnitust, et kõik suhtuvad temasse endiselt hästi. Iga kord kui ta märkab, et mõni lähikondlastest on tema pakutud infot “laikinud”, täitub tema enesehinnangupeeker meeliülendava tunde eliksiiriga.
Juhul kui sama tegi mõni kaugem tuttav, ehk nõrga sidemega võrgustikukaaslane, enesehinnangu tõusu efekti ei esinenud. Samuti peab rõhutama, et enesehinnangu paranemine vajas, et heaks kiidetakse midagi mida isik on teistele hindamiseks välja pakkunud. Niisama teiste staatuse uuenduste lugemine ei omanud enesehinnangule märgatavat mõju.
Järgmiseks pandi lauale kahte tüüpi snäkke. Valida oli kas tervislikkusele apelleeriva müslibatooni või vähem tervislike šokolaaditükikestega küpsiste vahel. Samal ajal paluti osadel uuritavatel lugeda tavapärasemaid uudisteagentuuri uudiseid, kui teised läksid uudistama juba mainitud lähikondlaste poolt üles näidatud “laikivaid” sõbratunnustusi.
Selgus, et need kelle enesehinnangut oli facebooki kaaslaste poolt upitatud kulutasid ära šokolaadi küpsiste varud. Teadlased järeldavad, et tänu enesehinnangu tõusule langeb nende inimeste enesekontroll, sest elu on ilus ja suhu läheb maius, mida tavapärasemate uudiste lugemise puhul küll märgatakse kuid püütakse ratsionaalselt vältida.
Kinnitamaks, et sõbrad võivad oma sõbralikkusega teha teistele sõpradele karuteene, uurisid teadlased inimeste facebooki kasutamise harjumusi, kuid täiendavalt pärisid kui palju neil on tavaelus sõpru, mitu krediitkaarti on nende rahakotis ja milline on võlgnevuste seis. Uurijaid huvitas ka keha kaal ning pikkus, söömistavad jne. Nende andmete põhjal püüdsid nad üle kontrollida hüpoteesi kas lähikonna jätkuvale tunnustavale toele rajatud parem enesehinnang kajastub argielus langenud enesekontrolliga?
Selguski, et suur sotsiaalvõrgusiku kasutamine langes kokku suurema kehamassiindeksiga, ehk sellega kui suur mass asub keha iga pinnaühiku, näiteks iga ruutsentimeetri taga. Mida suurem on kehamassiindeks seda paksem on inimene. Kogutud andmetest joonistubki välja põhjus-tagajärg ahel facebooki ja kehakaalu vahele.
Sõprade tunnustust tajuva kõrgenenud enesehinnanguga inimene muretseb vähem oma kehapildi pärast ja see lubab magusaga rohkem patustada. See leiab sagedasti aset kontrollimatute söömahoogude näol. Taoline kontrollimatus annab end tunda krediitkaardi ülekulutamiste sagedusena. Kuigi kaks viimast signaali võiksid indiviidi korrale kutsuda, pole neil erilist mõju. Mõju on facebookis elavatel lähikondlastel, kes aga annavad mõista, et elu on lill! Ning selline kunstlikult kujundatud hea elu teebki paksuks.
Autor: Kristjan Port
Kuula Raadio 2 infotehnoloogiakommentaare Portaal SIIT
