Millest ammutan oma naiselikku väge?
Need sellised hästi lihtsad asjad ja siis on sellised natukene nagu segasemad ja pöörasemaid asjad. Ilma milleta mina ei saa ja mida ma kõigile väga soovitan on tantsimine. Tantsimine on ju pööraselt hea medicine ja maandaja, tühjendaja ja täitja – kõike seda, mida sinul hetkel parasjagu vaja on. See on see, millesse ma tõeliselt usun ja sellepärast ma seda teen. Sellepärast mulle meeldib seda jagada ja ma kutsun teisi ka, sest seal ma tõesti ei anna järgi, ei valeta. Mind on tantsimine alati väga-väga aidanud. Tantsimine ravib kõik asjad!
Siis absoluutselt on hea puhta vee joomine ja hea toidu söömine. Ja see hea, noh, see on ka igal ühel nii, et sinu keha ütleb, mis on sulle hea, mille järele isutab. Siin tuleb mängu jälle see kuulamise oskus.
Aga kokkuvõttes siis ikkagi palju puhast vett, head toitu, tantsimine ja hea uni. Need on sellised väikesed ja igapäevased asjad aga need on väga olulised.
Meil on natukene katkenud see liin, et kes me siis eestlastena oleme. Natuke on nagu juured läbi lõigatud. Kui palju meie vanaemad või emad on meile rääkinud naiselikkusest? Või naiselikust väest? On ju olnud need nõukaajad ja igasugused sõjad. Ei ole ju ka ristiusk meie päris usk ja väga palju on meie minevikus segadust. Oleme justkui läbi lõigatud ja ei teagi, kes me siis tegelikult oleme, kust me tuleme ja millesse siis uskuma peaksime. Minu üks õpetaja ütles väga ilusti selle kohta, et sa pead seda ise taastama hakkama. Ja kuidas seda on hea taastada ongi see, et sa oled eestlane Eestimaal. Tuleb käia looduses, hoida loodusega kontakti, käia metsas. Ja siis hakkavad vastused tulema. Meie oma Eesti loodus annab selle järje jälle kätte, annab need laulud, annab need tantsud, annab need taiud ja rituaalid. Neid tulebki ise uuesti looma hakata ja täpselt selle koha peal, kus see loodus ja õhk ja elemendid on, sealt need asjad tulevad.
Looduses olemine on lihtsalt ülioluline. Väga oluline on ka veel elav tuli. Vett me joome, mööda maad me kõnnime, õhku me hingame, aga see tohutu elava tule puudus on inimestel igal pool. See on nii ülioluline. Tuleb minna metsa või sõbrale külla, kellel on ahi ja teha tuli üles ning teha ahjuuks lahti. Sest meil on vaja elavat tuld. Ilma selleta ei saa, see on see õrnus ja äike, mis igas naises on.
Autor: Kristina Paškevicius
Kuula vestlusringi “Naise maagiline vägi” kus osalesid Epp Kärsin, Ketlin Kaljas, Kristina Paškevicius Raadio 2 saates “Hallo, Kosmos!”neljapäeva õhtul kell 20 ja kordusena pühapäeval kell 14.
Vaata päevaraamatu “Naise väe maagiline aastaring 2017” kohta lähemalt kirjastuse Pilgrim kodulehelt
