Korruptiivselt kaaperdatud meditsiin

Arstiks õppides olen õppinud ülikoolis meditsiini ajalugu ja nüüd olen avastanud, et nii mõndagi sellest on jäetud rääkimata. Järgnev on lühike ülevaade puuduvast informatsioonist korruptiivselt kuritegeliku ajaloo suhtes kaasaegse meditsiinisüsteemi saamisloos.

Me oleme pidanud õppima palju valesid ja neid õpetatakse siiani. Praegu aga tundub, et valed, nii vanad kui uued, tulevad järjest rohkem ja kiiremini päevavalgele. Millest tahes paremaks arusamiseks on tähtis teada saada, kuidas me selleni jõudsime – ehk siis saamisloost.

Kui uurime, millal ja kuidas on tekkinud-tekitatud meie tänapäevane modernseks ja teaduspõhiseks nimetatud meditsiin, siis leiame midagi hoolikalt varjatut ja ülimalt huvitavat. Leiame, meditsiin ei ole saanud areneda loomulikku evolutsioonilist rada mööda, vaid et praegune allopaatiline farmakoloogiapõhine meditsiin on suuresti lausa kunstlikult  loodud tolleagsete ülirikaste (eelkõige maailma ühe rikkaima, omaaagse maailma suurima monopolisti John.D. Rockefelleri)  “tellimustööna”.

See tundub uskumatu ja mõnigi haarab sõna “konspiratsiooniteooria” järele. Praeguseks on aga  enamus nn. konspiratsiooniteooriaid juba muutunud “konspiratsioonifaktideks” ja sildistamine enam ei mõju. Rockefellerile kuulub, muide, lause: “Konkurents on kuradist”. Pole siis ime, et ta üritas monopoliseerida ka meditsiini. Siiani on see tal suhteliselt edukalt ka õnnestunud.

Kaasaegse meditsiinisüsteemi tegelikust ajaloost ehk kes koolitab arste

“Ajalugu on kimp kokkulepitud valesid” Napoleon Bonaparte

Kahekümnenda sajandi algusaastatel asusid Rockefeller ja tema liitlased toetama ning rahastama ainult ühte haru meditsiinist – Saksamaal alguse saanud ja ennekõike radikaaalsel kirurgial ja farmakoloogial (keemial) põhinevat nn. allopaatilist meditsiini. Selleks tegi John D Rockefeller 1907-ndal aastal USA kongressile ettepaneku analüüsida ja radikaalselt muuta tolleagset homöopaatial, naturopaatial, osteopaatial ja teistel looduslikel teraapiatel põhinevat USA tervishoiusüsteemi.

Tema poolt ellu kutsutud Abraham Flexneri ja Carnegie Fondi komisjoni raporti kohaselt viidigi need muutused ellu – suleti “ebasobivad” ülikoolid, viidi sisse ühtne allopaatilisel meditsiinil põhinev õppeprogramm. Teised, palju vanemad ja end sajandite jooksul tõestanud meditsiiniharud tõrjuti kõrvale, marginaliseeriti alternatiivseteks.

Võeti kontroll AMA (American Medical Association – Ameerika Medsitiiniassotsiatsioon) ja meditsiinipersonali litsenseerimise üle. Kes teisiti mõtles, see lihtsalt litsentsi ei saanud (ja see on siiani nii). Rahastati vaid allopaatilist meditsiini toetavaid uuringuid. Kes maksab, see tellib ka muusika, olete kuulnud? Seega, mis enne oli valdav, muudeti alternatiivseks ja vastupidi.

Huvitav on fakt, et John D Rockefelleri isa, William Rockefeller oli omal ajal tuntud petis ja hobusevaras, kes müüs heausklikele pudelikestes mineraalõli vähiravimina. Pojast tuli vähe laiahaardelisem ja peenem pettur, kes lisaks oma põhitegevustele nafta- ja teraseäris hakkas tegutsema ka meditsiinialal.

Suure Farma võim

“Farmaatsiafirmad ei ole siin toomaks inimestele tervist vaid selleks, et petta neilt välja määratud summad raha, “ravides” sümptoome ja mitte jõudes haiguste põhjusteni” Sir William Ossler, MD (1849-1919)

Nii muutis Rockefelleri klann palgatud (ostetavate käsilaste) professionaalide (Abraham Flexner) abiga kardinaalselt Suure Farma (farmaatsiatööstuskompleks, Big Farma ingl.k.) huvides kogu USA meditsiinisüsteemi.

Huvitav on leida, et tema järeltulijad kontrollivad praeguseni peaaegu kõiki suuremaid USA päritoluga farmaatsiafirmasid. Sisuliselt loodi Flexneri komisjoni otsustega meditsiinisüsteem, kui müügiagentuur farmaatsiafirmadele ja ka arstid on läbi hariduse programmeeritud seda süsteemi uskuma ja tihti pahaaimamatute postiljonidena farmaatsiafirmade müügiagentideks olema.

Sellise süsteemi produkt on tihti kõrgelt haritud egotistlikud arstid, kes siiralt usuvad, et tegutsevad ühiskonna hüvanguks ja veendunult kaitsevad oma süsteemi poolt silmaklapistatud seisukohti. Lisaks mõjutab niisugune faktor, nagu ahnus.

On avalik saladus ravimifirmade korruptiivesest lähenemisest arstidele ja kahjuks paljud on mõjutatavad. Tahtlikult üldjuhul ükski arst ometi ei kahjusta, mõjutatav on ta aga süsteemist küll.

“On raske saada inimest panna mõistma midagi, kui tema sissetulek sõltub mittemõistmisest” Upton Sinclair

Huvitav on teada ka mitmete farmaatsiafirmade (Bayer jt) eellasest, Saksamaa esimesest hiidkorporatsioonist – keemiakontsernist IG Farben, mis muude tegevusalade kõrval tootis Cyclon B nimelist mürkgaasi, tegeles inimkatsetega Aushwitzi koonduslaagris ja kasutas vangidest orjatööjõudu oma tehastes. Paljud suured ravimifirmad on IG Farbeni filosoofiat – kasum IGA HINNAGA – järginud siiamaani.

Tänapaeva allopaatiline meditsiin on seega selle praegusel kujul tegelikult vaid veidi rohkem kui sadakond aastat vana. Kuidas ometi saame me lugeda seda end tõestanuks? Tegelik informatsioon kuhjub alles inimpõlvedega ja meditsiin “õpib üle laipade”, kui ta tahab õppida. Modernne meditsiin on suurimaid ärisid kogu maailmas ja suurimate farmaatsiakompaniide lobby (lobby ingl. k. – tagauksepoliitika) on ülekaalukalt (kaks korda suurem teisel kohal olevast lobby‘st) suurim USA kongressi lobby’dest. USA ülisuur mõju kogu “arenenud” maailmale on aga vaieldamatu.

Abraham Flexner komisjoni tegevuse tulemusena oli sajandivahetuse killustunud ja suhteliselt madala ühiskondliku staatusega arstidest koosnenud gruppidest saanud kolmekümnendateks aastateks ühtne ideoloogiliselt kontrollitud jõukas ja mõjukas professioon. Rockefelleri kaugeleulatuvale (ka surmajärgsele) mõjule meditsiinisektoris viitab aga ka fakt, et President George Bushi ametiajal nimetati John D Rockefeller Neljas Presidendi Tervishoiualase komisjoni (Presidential Commission on Health Care) juhiks.

Cui bono –  Kelle kasuks?

Hippocratest arstiteaduse “isana” afišeerides on tänapäevane meditsiin samal ajal tema vaadetest oluliselt kaugele viidud. Nimelt, kui Hippocrates on öelnud, et toit olgu sinu meditsiin, siis hetkel on parimaks arvatud ravimiks kahjuks nii paljude artide kui ka patsientide seas keemiline tablett.

Kui Hippocrates kasutas manuaalteraapiat, siis praeguseks on see tõrjutud “alternatiivseks”. Siiski on kunagised ravimeetodid võimsalt uuesti tavakasutusse tõusmas ja usk tablettidesse õnneks vähenemas.

Et kasumeid suurendada, oli vaja loomulikult süsteemi teenuste eest maksma saada võimalikult suur arv ühiskonnaliikmeid. Selleks sobis suurepäraselt Bismarckiaegsel Saksamaal juurutatud sotsialistlik ühel riiklikul maksjal põhinev “tervisekindlustuse süsteem”, mille võtsid üle Lenin ja Stalin ja ka Hitler ning mis tegelikult valitseb ka Eestis siiani.

Lähemal vaatlusel on kerge märgata, et sellel süsteemil pole midagi ühist tegeliku kindlustusega. Iga süsteem, kus kolmas osapool astub reguleeriva bürokraatiana teenuse osutaja ja teenuse tarbija vahele, viib aga vältimatult bürokraatliku süsteemi kasvuni ja tulemuse halvenemiseni – nn. Gammoni seadus (Inglise arsti Max Gammoni järgi, kes seda seaduspärasust täheldas).

Siiani valdavalt kõige “kapitalistlikumaks” riigiks peetud USA-s praegu juurutava Obamacare-ks ristitud kohustusliku ravikindlustuse programm pole samuti midagi muud, kui sotsialismi seadustamine tervishoius. Sotsialism ja tsentraliseerimine aga on siiani viinud lõpuks totalitarismi ja diktatuurini. Alati, kui miski on kohustuslik, tuleks otsida kohustuse panija telgitaguseid huvisid.

Kas poleks meil kõigil mitte viimane aeg küsida, kelle huvides selliselt loodud süsteem siis tegelikult toimib?

Milleni selliselt loodud meditsiinisüsteem viinud on, loe siit.

Autor: Andres Lindmäe, arst

Allikas: www.terviseportaal.com

Seotud