Paberraamatut ja pikkade tekstide lugemist ei asenda ajurakkude teritamisel mitte miski. Samas on vara öelda, kas lugemisoskuse kaotamine ei anna tõuget mõne uue ja kaasaegses maailmas märksa olulisema oskuse sünniks, nendib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Norras korraldas psühholoog Anne Mangen 50 üliõpilasega eksperimendi, milles palus neil lugeda huvipakkuvat 28-leheküljelist naljarikast armastuslugu. Eksperimendi sisuks oli võrrelda, kas lugemine raamatust mõjutab võrreldes elektrooniliselt lugerilt loetud loost meelde jäävat elamust. Selgus, et paberilt lugenud mõistsid märgatavalt paremini loo sisu, nad mäletasid rohkem detaile ja suutsid taastada juhtumite aegrida.
Uurijate arvates toetab paberist raamat läbi puute ja vormi tunnetuse mentaalsete piltide sündi ja nende taasesitust võrreldes ekraanilt lugemisega. Raamatut lugedes kogevad sõrmed lehtede mahtu, lugemise käigus selle muutust ühest käest või raamatu poolest teise ja luues alateadliku ajaraamistiku läbitud lugemisest.
See kombineerub lugemise käigus sündinud ja võib-olla raamatu piltidega võimendatud loo sündmuste visuaalsete kuvanditega. Sellest siis arvatakse sündivat võrreldes muutumatuna peos hoitava kiretuma ekraaniseadmega täielikum lugemiskogemus.
Elektrooniliste raamatute lugerit ei tasu veel maha kanda. Probleem on tõenäoliselt harjumises. Veelgi suurem probleem võib aga olla harjumisele kulunud ajas. Looduses ringi vaadates ei leia peale inimese ühtegi lugemisoskusega looma. Isegi inimese arenguloost ei teadnud enamuse ajast esivanemad lugemisest ega kirjutamisest mitte midagi. Järelikult on lugemise näol tegemist õpitud oskusega.
Raamatud on selle kujunemises olnud kaaslaseks mõnituhat aastat. Lugemise oskuse enda vanuseks hinnatakse umbes 6000 aastat, kui neuroteadlaste arvates ilmus ajju uus närvirakkudest programmilise konveierilinti meenutav süsteem märkide ja sümbolite mõistmiseks. Kuigi varasemalt polnud lugemisvaraks raamatud, olid need enamasti füüsilised objektid oma struktuuri, massi ja võib-olla isegi lõhnaga, mis kõik osalesid lugemise võime aeglases lihvimises.
Ometi on seegi aeg vähene suurteks päritavalt edastatavateks muutusteks. Seetõttu alustab inimene enamasti lugemise õppimisega kusagil lapsepõlves. Saades kaasa midagi, mis mõjutab kogu tema edasist elu.
Nüüd on kohane küsida, kas oleksime valmis sellest pika aja jooksul edu toonud oskusest loobuma? Midagi sarnast mandlite või pimesoole eemaldamisele, sest ühiskond muutub. Lugemise vajadus, vorm ja sisu muutuvad samuti. Võib-olla muutuvad need enne ja siis avastame, et elame uues ühiskonnas? Maryanne Wolf arutles samal teemal Nutiseadmete pidev kasutamine viib aju mandumiseni?
Inimkond seisab silmitsi generatsiooniga, kellel puudub empaatiavõime?
Empaatia ja armastus on uue inimkonna filosoofia
Kolm suurepärast raamatut, mida võiks lugeda iga naine!
Istumisega seotud terviseriskid ja mida teha probleemide vältimiseks
