Konverentsi juhatab sisse ja modereerib muusikateadlane ja ettevõtmise ellukutsuja Saale Kareda. Sotsiaalteadlane ja filosoof Ülo Vooglaid arutleb teemal, millistel eeldustel saaks Eesti püsima jääda. Kasvatusteadlane Rea Raus räägib süvaökoloogilisest vaatest jätkusuutliku maailma poole liikumisel ning positiivsete muutuste algatamisest üksikisiku, kogukonna ja riigi tasandil. Millised muutused peavad üksikisiku tasandil toimuma ning kuidas see võimalikuks osutub? Lembit Künnapas, Emil Rutiku ja Sirkka Pintmann tutvustavad toimivaid kogukonda toetavaid tarbimisvõrgustikke ning IT-visionäär Magnus Nirgi esitleb uut unikaalset tarkvaraplatvormi Naaber.
Konverentsi peateemaks on uued majandamise vormid, mis aitavad tunduvalt parandada inimeste elukvaliteeti. Tutvustatakse kolme kontseptsiooni:
1. Lembit Künnapas tutvustab sõpruskonna mudelit – eraisikute ühishange -, kus sõbrad ja tuttavad hangivad endale toitu või tarbeesemeid otse tootjalt ühishanke korras.
2. Emil Rutiku ja Sirkka Pintmann tutvustavad juba nii Eestis kui ka paljudes välisriikides edukalt toimivat majandusmudelit OTT (Otse Tootjalt Tarbijale) – piirkondlikku kodanikevõrgustikku, mis organiseerib kaubavahetust tootjate ja tarbijate vahel ilma vahendustasuta.
3. IT start-up asutaja Magnus Nirgi koos meeskonnaga on loonud maailmas ainulaadse ettevõtlustarkvara- ja koostööplatvormi Naaber – terviklahenduse, mis ühendab väiketootjad otse tarbijatega, võimaldades inimestel kerge vaevaga internetist kaupa tellida ning motiveerides ja hõlbustades väike- ja mikroettevõtjate tegevust. Kontseptsiooni kuuluvad toiduautomaadid sarnaselt postifirmade pakiautomaatidega, mis on varustatud külmutusseadmetega ja mis tulevikus hakkavad paiknema elurajoonides nii, et inimene saab oma tellitud toidu kerge vaevaga kodu lähedalt kätte.
Kui OTT on piirkondlik võrgustik, siis Naaber võimaldab korraldada logistikat lihtsal kujul üle Eesti nagu varem oli võimalik ainult suurtel ettevõtetel ja kalli tarkvara abil.
KONVERENTSI KAVA:
Sel laupäeval, 24. oktoobril Viru hotelli konverentsikeskuses
11.00 – 11.20 Saale Kareda sissejuhatus
11.20 – 12.20 Ülo Vooglaid “Millistel eeldustel saaks Eesti püsima jääda?”
12.20 – 13.20 Rea Raus “Uus inimene – uus ühiskond?”
13.20 – 14.30 vaheaeg
14.30 – 14.50 Lembit Künnapas “Ühishange – uue ühiskonna majandamise vorm”
14.50 – 15.45 Magnus Nirgi “Puhas ja tervislik toit uues ühiskonnas – tarkvaraplatvorm Naaber“
15.45 – 16.00 vaheaeg
16.00 – 16.45 Emil Rutiku ja Sirkka Pintmann “Otse Tootjalt Tarbijale”
16.45 – 17.30 lõpuarutelu
Uuri lisa Uue ühiskonna kodulehelt: www.uusyhiskond.org ja facebookist
Lähemalt konverentsi ettekannetest:
Saale Kareda sissejuhatus: Loova energia rahumeelsel ühendamisel avanevad meile uued võimalused koostööks, mis on lihtsad, tugevad ja üksteist jõustavad. Meie võimuses on liikuda inimesest ja loodusest hooliva ühiskonna suunas, kui suudame jääda oma keskmesse ka keerulistes olukordades. Uus, koostööl põhinev reaalsus on siinsamas meie maailmas olemas, kui oskame seda ainult näha. Meie ülesanne on tuua see üha selgemalt nähtavale ja panna toimima. Inimeste endi algatusel sündinud paralleelsed tugivõrgustikud elu korraldamiseks on see võimalus, mis aitab meil elu edasi viia ka siis kui vana ühiskonnakorraldus jõuab ummikusse. Teise konverentsi põhiteemaks on lihtsad majandusvõrgustikud, mis ühendavad tootjaid ja tarbijaid otse, ilma aja- ja rahakulukate vahelülideta. Lisaks majanduslikule efektiivsusele ja soodsale hinnale teenivad need võrgustikud inimliku suhtlemise taaselustamist, aidates üle saada võõrandumisest, mis on Eesti ühiskonnas tekkinud.
Ülo Vooglaid “Millistel eeldustel saaks Eesti püsima jääda?”
Eesti on juba hulk aastaid kriitilisel teel. Paraku pole Eestis enam ühiskonnateadust ja me ei tea, miks on riik sattunud kriitilisele teele, mis hakkab tõenäoliselt juhtuma lähemas ja kaugemas tulevikus ning millistel eeldustel oleks võimalik arenguteele tagasi pääseda. Kui Toompeal, Kadriorus või mujal peaks tekkima soov ja vajadus teenida oma rahvast, on vaja mitte ainult arvata, vaid eeskätt teada, mis on Eestis hästi ja halvasti, puudu ja ülearu, ning teada ka seda, tänu millele on midagi hästi ning miks on midagi halvasti.
Põhiseaduse järgi on kõrgeima võimu kandjaks Eestis rahvas ja nendel, kes on kusagil saadikuks, ametnikuks või nõunikuks, on kohustus luua rahvale kõik vajalikud eeldused selleks, et rahvas saaks olla küllalt informeeritud, haritud ja kogenud selleks, et olla kodanik ja käituda kodanikuna (mitte näida kodanikuna ja mängida valimisi ning arutamisi).
Inimesed on nõus kannatama, leppima olude ja olukorraga, ületama igsuguseid raskusi kui nad teavad, miks see on vajalik ja saavad aru, et ajame ausalt ja õiglaselt õiget asja…
Mida on vaja hoida, muuta ja lisada ning millest kuidas vabaneda, selle üle asumegi arutlema…
Rea Raus “Uus inimene – uus ühiskond? Süvaökoloogiline vaade jätkusuutliku maailma poole liikumisel”
Tänaseks on ilmselt enamikule inimestest teada fakt, et elame sotsiaal-majanduslikus kriisis, mida süvendavad keskkonna saastamise ning üleekspluateerimisega seonduvad probleemid. Kuidas aga lahendada neid probleeme? Millised on juurpõhjused ja võimalikud teekonnad lahenduste poole? Kas peame midagi täiesti uut ette võtma, muutuma ja muutma, reformima või vastupidi – tagasi minema? Või on veel kolmas võimalus?
Ettekandes antakse lühiülevaade süvaökoloogiast kui filosoofilisest vaatest inimese suhestumisele iseenda, ühiskonna ja loodusega ning käsitletakse positiivsete muutuste algatamist üksikisiku, kogukonna ning riigi tasandilt vaadatuna
Lembit Künnapas “Ühishange – uue ühiskonna majandamise vorm”
Ettekandes arutletakse küsimuste üle – kui palju me teame tegelikult majandusest ning kas teooriad ühtivad tegelikkusega? Kuidas on võimalik majandada monopoolsete firmade jagatud turgudel? Kui palju olete kuulnud eraisikute ühishankest ja mis on selle eesmärk? Kas eestlased suudavad teha ühishanke vormis koostööd hea eesmärgi nimel? Kas ühishange on seaduslik? Kuidas alustada?
Magnus Nirgi “Puhas ja tervislik toit uues ühiskonnas – ettevõtlustarkvara- ja koostööplatvorm Naaber“
Huvi kohaliku, puhta ja tervisliku toidu vastu järjest kasvab, kuid piirkonna tootjatel on läbi jaeketi tarbijani väga raske jõuda. Kuidas on nii, et üks tahab südamega kasvatada, teine täisväärtuslikult süüa ning elatakse samas kandis, kuid suur osa toidukorvist tuleb ikka näiteks Lätist, Poolast või Hispaaniast?
Uut ühiskonda peaks iseloomustama jätkusuutlik toimetulek, milles mängib olulist rolli toidu kättesaadavus, ohutus ja turvalisus. Küsimus pole varsti võib-olla isegi enam selles, et kas ma jaksan osta, vaid selles, kas seda, mis tuleb piiri tagant, kõlbab üldse suhu pista?
Julgen väita, et kui tahame ellu jääda, siis tuleb hakata ise toitu kasvatama.Majanduslikust aspektist on nii, et iga sent, mis jääb kodukanti, teeb elu paremaks. Iga sent, mis liigub ära, teeb olukorda tasapisi hullemaks. Kuidas teha nii, et Eesti inimene hakkaks jälle teisele Eesti inimesele toitu kasvatama? Naabrilt naabrile?
Naaber App on tasuta ettevõtlustarkvara- ja koostööplatvorm, mis on mõeldud mikro- ja väikeettevõtjatele tarneahelate ja regionaalse toitumise korraldamiseks. Naaber Market on internetist kohaliku toidu tellimise keskkond – kanal, mille kaudu Naaber App’is tegutsevad talunikud saavad oma tooted ühistegevusena viia otse tarbijani. Seni on saanud selliseid professionaalseid tööriistu kasutada ainult suured transpordiettevõtted, jaeketid jms. Meie Naabrit luues aga usume, et aeg on küps anda inimestele võimalus korraldada ise oma tarneahelad ja toidulaud
Emil Rutiku ja Sirkka Pintmann “OTT ehk Otse Tootjalt Tarbijale”
Eesti OTT (Otse Tootjalt Tarbijale) on ühendus, mis liidab väikseid OTT toiduvõrgustikke Eestis. OTT sündis kuus aastat tagasi kodanike algatusena, Sirkka Pintmann ja Emil Rutiku on Eesti OTTi eestvedajad. Kaup – peamiselt toit, aga ka muu talutoode – liigub otse tootjalt tarbijale ja selleks on erinevaid võimalusi. Korraldatakse OTT laatasid ja taluturgusid, kuid peamine iganädalane OTTi aktsioon on kaubakohtumine, kus tellitud talutoit vahetab ilma vahendajata omanikku ristteedel, parklates, OTT toiduaitades. Tänaseks on üle Eesti OTTiga liitunud üle 300 tootja ja üle 4000 tarbija. Tootja ja tarbija otse ühendamisele, mis on kasulik mõlemale osapoolele, lisandub OTT-liikumise puhul ka sotsiaalne, inimlik mõõde – tugevneb usaldus ja koostöö inimeste vahel, sellest on valmimas ka film.
