Me kõik räägime endaga alalõpmata. See imepisike hääl meie ajus sumiseb pidevalt ning ütleb meile, mida mõelda, kuidas tegutseda ja reageerida ning kuidas end hinnata. Kui hakkame muretsema, siis keskendub see sisemine hääl samuti muretsemisele ning võimendab seda, selle asemel et leevendada probleemi, mille pärast muretseme. Üks viis sellest üle saamiseks on sisemise hääle kontrolli alla saamine endale ergutuskõne pidamisega.
Kui jalgpallimeeskond on esimese poolaja järel vastastest skooriga kõvasti maas, peab treener neile ergutuskõne, et motiveerida mehi rohkem pingutama ning lööma mängu võitmiseks vajalikke väravaid. Kui meid valdab mure, siis peame jäljendama sedasama treenerit. Hea ergutuskõne võib muremõtted peast pühkida ja asendada need positiivsete mõtetega, millest on kasu probleemi lahendamisel.Esimene samm enesele ergutuskõne koostamisel on teha nimekiri oma tugevate külgede, omaduste ja saavutuste kohta.
