Kolm müüti ülekaalu kohta

Ameerika Ühendriikides nimetatakse rasvumist epideemiaks. Ka meil on kahjuks ülekaalulisi järjest rohkem. Sellise suure probleemi puhul ei tule puudust ka müütidest.

1. Süüdi on geenid

Mitmed uurimused on keskendunud ülekaalu geneetilisele eelsoodumusele. Samas on ajavahemikus 1980 – 2000 ülekaaluliste inimeste hulk kahekordistunud – see on liiga järsk muutus, et selles geene süüdistada.

Ülesöömise tegelik põhjus seisneb selles, et me lihtsalt saame süüa nii palju, kui süda lustib. Kodudes ja restoranides saab raha eest üha rohkem kaloreid osta. Enne teist maailmasõda kulutas Ameerika perekond kuni 25 protsenti sissetulekutest toidule. 2011. aastal kõigest 9,8 protsenti, kusjuures väljas süüakse tänapäeval tunduvalt rohkem. 1966. aastal kulutas keskmine perekond 31 protsenti oma toidueelarvest väljas einestamisele, nüüdseks on see number tõusnud 49 protsendini. Tavaliselt on restoranides pakutav toit kaloririkkam, mistõttu tarbivad need, kes eelistavad väljas süüa, rohkem kaloreid.

Lisaks sellele on toidutootjad arendanud välja tuhandeid tooteid, mis sisaldavad üha rohkem kaloreid ühe suutäie kohta. Nende toodete turustamiseks kasutatakse efektiivseid reklaaminippe, mistõttu sööme rohkem, kui see on vajalik. Geenide asemel tuleks süüdistada pigem ärimudeleid, mis õhutavad kaloritarbimist.

2. Ülekaalulisel puudub enesekontroll

Üks 2006. aastal avaldatud uuring väidab, et dieedi pidamine pole enamikul juhtudest teostatav strateegia. Teisisõnu: inimesed ei langeta kaalu vähem süües, sest nad ei suuda ennast piisavalt kontrollida. See on väga puritaanlik vaade, mis ei arvesta toitumise juures keskkonnategurite ega mentaalsete aspektidega.

Uuringud on näidanud, et valed toitumisotsused on tingitud informatsiooni üleküllusest. Ühe katse käigus paluti katsealustel valida söögipala pärast seda, kui nad olid meelde jätnud seitsmekohalise numbrikombinatsiooni. Tuli välja, et numbrikombinatsiooni pikkus mõjutab näkside valikut. Kahekohalise numbri meelde jätnud katsealuste puhul oli kaks korda tõenäolisem, et nad eelistavad šokolaadile puuvilja.

Ühe teise uuringu käigus paluti katsealustel vaadata televiisorit ja seejärel valida endale meelepäraseid suupisteid. Üks grupp vaatas saadete vahel rämpstoidu reklaame, teine mitte. Esimene grupp kulutas pärast ajaliselt rohkem suupistelauas. Maailm meie ümber on täis ahvatlusi, mis panevad meie tahtejõu proovile. Isegi kõige valvsamad meie seast ei pruugi enese kontrollimisega toime tulla.

3. Süüdi on värskete juur- ja puuviljade vähesus

Enamasti pole ülekilodes süüdi toitainerikaste toodete puudus, vaid valed valikud kauplustes, kus domineerib rämpstoit. Tervislik toitumine tuleks muuta taskukohasemaks, elimineerides riiulitest odavad ja madala toitainete sisaldusega tooted, mida asendaksid pisut kallimad aga samas kvaliteetsemad tooted.

Inimesed võivad külastada kauplust, omades parimaid kavatsusi, mis lendavad vastu taevast kohe, kui jõutakse kassasse, kuhu on kuhjatud kommid ja šokolaadid. Ameerikas on 30 protsenti ostudest seotud toodetega, mis paiknevad kassas. Impulssoste soodustavad müügistrateegiad aitavad omalt poolt ülekaaluliste hulka kasvatada.

Allikas: Kaaluabi.ee

Seotud