Idee, et soolestiku mikrobioom mõjutab lisaks seedimisele ka meie vaimset tervist, on teadusmaastikul üsna värske. Napilt viimase 5-10 aasta jooksul on tekkinud aina enam tõendusmaterjali selle kohta, et soolestikubakterid võivad mõjutada närvisüsteemi arengut, ajukeemiat ja paljusid erinevaid käitumisega seotud fenomene, nagu näiteks emotsionaalne käitumine, valu taluvus ja stressiga toimetulek. Loomkatsetel on leitud, et soolestikubakterite tasakaalu muutes saab muuta ka looma ajukeemiat ja käitumist.
Side soolestiku ja aju vahel on kahesuunaline – samamoodi, nagu soolestiku mikrofloora mõjutab ajukeemiat, võib ajus toimuv omakorda mõjutada soolestikku. Isegi kerge stress võib soolestiku tasakaalu mõjutada, muutes inimest vastuvõtlikumaks nakkushaigustele ning vallandades hulga molekulaarsel tasemel toimuvaid reaktsioone, mis mõjutavad omakorda taas kesknärvisüsteemi.
Sellise sideme olemasolu aju ja soolestiku vahel on lootustandev, võib-olla suudame ühel päeval ravida meeleolu- ja ärevushäireid probiootikumidega? Värskemad teadustööd viitavad võimalusele, et mitmeid kroonilisi soolestikuhaiguseid, millega kaasneb sageli ärevus ja depressioon, võib olla võimalik ravida läbi soolestiku mikrobioomi parandamise. Hetkel on sellealased uurimused alles lapsekingades. Teadlased on alles esimeses faasis, püüdes leida, kuidas täpselt soolestiku ja aju omavaheline seos manifesteerub. Selleks, et soolestiku abil kogu keha tervist parandada, on vaja kõigepealt määrata, milline on õieti terve soolestiku mikrobioloogiline koostis ja tasakaal. “Oleme vaid pinda kriimustanud”, kommenteerib Kanada McMaster ülikooli gastroenteroloog Premysl Bercik. Tema sõnul on selge, et soolestikubakteritel tugev mõju käitumisele ja ajukeemiale mitmel erineval viisil, kuid nende bioloogiliste protsesside mõistmine ja kasutama õppimine võtab mitmeid aastaid.
Soolestikubakterite sada ametit
Inimese soolestik on hämmastavalt keeruline süsteem. Sellel on ainukese organsüsteemina iseseisev närvisüsteem mis tagab selle, et soolestik jätkab toimimist isegi juhul, kui ühendus inimese aju ja keha vahel on tõsiselt kahjustada saanud. Esimesed bakterid satuvad kehasse sünni käigus ning aja jooksul kujuneb välja mitmekesine ja igaühele iseomane bakterikooslus, mida määrab osaliselt geneetika, osaliselt keskkond. See kooslus määrab oluliselt meie vaimset ja füüsilist tervist terve ülejäänud elu vältel ning selle rikkumine võib kaasa tuua tõsiseid tagajärgi. Vaginaalsel teel sündinud lastel on erinev mikrofloora, kui keisrilõikega sündinud lastel ning rinnapiimalastel on erinev mikrofloora, kui pudelipiima söövatel lastel. Varajases lapseeas saadud antibiootikumidel on tugev mõju mikrofloorale terve elu jooksul ning neid on seostatud hiljem välja kujuneva ülekaalulisusega ja allergilise astmaga. Ka täiskasvanuna võib antibiootikumide kuuri järgselt soolestiku mikrofloora taastumine varieeruda paarist nädalast kuni mitme aastani.
Soolestikubakterid määravad meie seedimise ja ainevahetuse. Need lõhustavad toidust toitaineid ja vitamiine, programmeerivad keha immuunsüsteemi, ehitavad ja säilitavad soolestikku seina, mis kaitseb keha soovimatute sissetungijate eest ning blokeerivad kahjulike mikroobide ja patogeenide jaoks võimaluse ennast soolestikku sisse seada. Lisaks toodab soolestiku mikrobioom otseselt sadu neurokemikaale, mida aju kasutab normaalsete füsioloogiliste protsesside jaoks nagu õppimine, mälu ja meeleolu. Näiteks 95% serotoniinist ehk “õnnehormoonist” toodetakse soolestikubakterite poolt.
Võttes arvesse, kui paljusid protsesse kehas soolestiku mikrobioom mõjutab, on loogiline, et see on ka meie vaimse tervise juures kriitilise tähtsusega. Loomkatsetel on leitud, et kindla antibiootikumide kokteili manustamise järgselt muutuvad algselt ettevaatlikud ja arad hiired julgeks ja seiklushimuliseks. Ravimikuuri lõppedes muutus mõne aja jooksul ka hiirte käitumine ning ajukeemia tavapäraseks. Käitumise muutmiseks ei ole tingimata tarvis laiaulatuslikku muutust mikroflooras, piisab vaid ühe uue bakteritüve viimisest soolestikku, et muuta looma käitumist. Kas see ka inimeste puhul kinnitust leiab, see vajab veel tõhusamat uurimist.
Vaimse tervise häirete ja soolestikubioomi seos
Loomkatsetel on leitud ka, et kui kahjulikud bakterid soodustavad ärevust, siis kasulikud bakterid aitavad seda leevendada. Mitmed teadlased on esitanud küsimuse, kas seda teadmist annab üle kanda inimestele. Mitmete soolestikuprobleemide, näiteks Crohni tõve, haavandilise koliidi, ja ärritatud soole sündroomiga kaasneb sageli ärevus ja depressioon. Seda oleks palju lihtsam ravida probiootikumidega, kui antidepressantidega. Selleks on aga vaja veel väga palju tööd teha, et mõista täpsemalt, kuidas soolestiku mikrobioom ja ajukeemia üksteist mõjutavad. Kuna aju ja soolestiku ühendus on kahesuunaline, siis on vaja ka lähemalt uurida, kas vaimse tervise häired on põhjustatud soolestikuprobleemide poolt või vastupidi – depressioon ja ärevus põhjustasid muutuse soolestiku mikrobioomis, mis omakorda viis soolestikuhaiguste tekkele.
Aju ja soolestiku suhtluse tunnustamine annab meile palju uusi viise aidata nii oma kehalist, kui vaimset tervist. Ärevuse ja depressiooni põhjuste leidmine ja oma vaimse tervise parandamine võib aidata ka soolestikul taastuda. Ning probiootikumidega või hapendatud toitudega on võimalik omakorda vaimse tervise tasakaalu taastada. Üks grupp California teadlasi on isegi püstitanud hüpoteesi, et autistlikku käitumist on võimalik leevendada läbi soolestikku mikrofloora parandamise. Baltimore’s viiakse läbi uuringuid, milles vaadeldakse probiootikumide mõju bipolaarse häire all kannatavatele inimestele. Mitmed teadlased usuvad, et soolestikku tasub uurida sama põhjalikult, kui aju. Niikaua, kuni nemad tegelevad uurimisega, võime aga meie nautida hapendatud toite teadmisega, et need on igal juhul meie tervisele kasuks.
Vaata lisaks: TED: Soolestiku mikrofloora: sina ja su 100 triljonit sõpra
Allikas: Telegram.ee
