Kui meie keha koostist analüüsida, siis on inimene pigem kõndiv bakterikoloonia, kui üks rakkudest koosnev organism. Üherakulisi organisme on meie kehas kümme korda enam, kui meie oma keharakke ning enamus neist elutseb soolestikus. See on teinud soolestikust väga keerulise ökosüsteemi, mille kaudu on võimalik mõjutada nii kehalist kui vaimset tervist, vahendab Telegram.ee.
Idee, et soolestiku mikrobioom mõjutab lisaks seedimisele ka meie vaimset tervist, on teadusmaastikul üsna värske. Napilt viimase 5-10 aasta jooksul on tekkinud aina enam tõendusmaterjali selle kohta, et soolestikubakterid võivad mõjutada närvisüsteemi arengut, ajukeemiat ja paljusid erinevaid käitumisega seotud fenomene, nagu näiteks emotsionaalne käitumine, valu taluvus ja stressiga toimetulek. Loomkatsetel on leitud, et soolestikubakterite tasakaalu muutes saab muuta ka looma ajukeemiat ja käitumist.Side soolestiku ja aju vahel on kahesuunaline – samamoodi, nagu soolestiku mikrofloora mõjutab ajukeemiat, võib ajus toimuv omakorda mõjutada soolestikku.
