"Sellistes kohtades, kus on olemas tähelepanu jagamine-jagunemine inimeste vahel, sest seal on võimalik seda saada, kuid ka sellest ilma jääda, valib inimene vahel enese sisse vihkamise ning vahel ka kadestamise. Ta vihkab või kadestab neid teisi, kes on tema kõrval ja saavad iseendina olles neid hea ja ilusana näitava tähelepanu osaliseks. Kui inimene vajab tähelepanu, et leida iseennast üles, siis saadava positiivse tähelepanu valgus aitab tal kasvada edasi ja katsetada iseendana elamist ja olemist," kirjutab Marianne Umborg.
Tõstev tähelepanu annab julguse olla iseendana. Need teised, kes saavad hea tähelepanu osaliseks, on kui õnnestunud nähtavad näidised, võimalikud edukana olemas olemise viisid. See on ahvatlus ja hirm – “Tee järgi, kui oskad!
