Kiropraktika versus osteopaatia

Kiropraktika ja osteopaatia erinevused tulenevad vaevu hoomatavast lahknevusest filosoofias. Kiropraktika arstid pühenduvad lülisamba (selgroo) lülide korrigeerimisele, et vähendada valu ja pinget kogu kehas. Lülisammas koosneb lülidest, mis kaitsevad seljaaju ja sealt väljuvaid individuaalseid närviharusid. Need närvid väljuvad luude vahelt ja on oluliseks informatsiooni allikaks peaaju ja ülejäänud kehaosade vahel. Kuna selgroog liigub igapäevase tegevuse käigus, võivad selgroo lülid paigast nihkuda ja häirida närvide poolt saadetavaid „teateid”. See võib tekitada probleeme ja sageli ka valu kogu kehas.

Osteopaatia lähtub kahest aksioomist. Esiteks sellest, et korralikult toimiv verevarustus on keha terveks olemise alus. Seega võtavad osteopaadid patsiendi seisundi hindamisel verevarustust hoolikalt arvesse. Teine, millest osteopaadid lähtuvad on see, et kui teatud lihastes on üleliigne pinge või kui luud on väärasendis, võib see mõjutada mitmeid keha funktsioone. Osteopaadid keskenduvad põhiliselt pehmete kudede ravimisele, et parandada lihaste, sidemete, kõõluste, sidekudede ja

organite seisundit ning sel moel parandada liigeste liikuvust kehas.

Kiropraktika arstide ja osteopaatide ülesandeks on tihtipeale vähendada valu ja ebamugavust. Töötades närvisüsteemi ja verevarustusega ning mõjutades sellega kogu keha tööd, on mõlemate meetodite puhul täheldatud paljude meditsiiniliste probleemide leevendumist, nagu näiteks astma, stress, seedehäired, perioodiline valu, migreen jne. Spetsiifiline ravi oleneb mõlemal juhul patsiendi unikaalsetest asjaoludest. Oluline nii osteopaadi kui ka kiropraktiku juures on alati kontrollida spetsialisti tausta!

Allikas: www.kiropraktikastuudio.ee