Maakeeltes nimetatakse kevadist pööripäeva mitmeti: päevakäänd, päevakäänak, pööripääv, pööriba, pöörtuspäiv, pyeripääv, käärd. Õigupoolest päev kevadisel pööripäeval ei pööragi. Päevad on läinud jõudsalt pikemaks juba jõulust saati ja pikenevad suvise pööriajani välja. Täna saab valget ja pimedat aega yhepalju.
Erinevalt talvisest ja suvisest pööriajast pole kevadine ja sygisene pööripäev maarahva jaoks kuigi olulised. Kevade saabumisest kõnelev pärimus jaotub eelnevate ja järgnevate tähtpäevade vahel. Kui otsida tingimata kevade algust tähistavat päeva, siis maarahval võiks selleks olla marjapunapäev (25.03.).
Kevadisel ja sygisesel pööripäeval pole maarahvas teinud taigasid ega muud olulist. Need n.ö poolpööripäevad aitavad eeskätt ennustada eeloleva aasta ilmasid.
Haljalas on öeldud, et tuul teeb pööripäeval pesa. yldiselt usutakse, et kustkandist puhub tuul pööripäeval, sealt puhub ta terve kevade. Samuti tähendab kylmast või kõvast kaarest puhuv tuul kylma kevadet ja vilu suve, soojast või vesikaarest puhuv tuul aga sooja.
Saardes on arvatud, et pööripäevale eelnevad sajud tähendavad kehva põllusaaki, pööripäevajärgsed sajud seevastu head. Randlased ennustavad aga pööripäevatuule järgi kalasaaki.
Vene ajal tähendasid kevade saabumise puhul korraldatud kontserdid või syydatud lõkketuled rohelise ja isamaalise meelelaadiga inimestele omalaadset põlisrahva meeleavaldust. Sama tähendust võib leida pööripäevayritustes praegugi.
Pärimust
Kui kevade pyeripääva ye kylm, tuleb kylm kevade.
Torma
Kui kevadene pööripääv on ilus ilm, siis tuleb kõik kevade sooje ja ilusaid ilmu.
Torma
Põllumehed panevad kevadist pööripäeva teraselt tähele. Kui enne kevadist pööripäeva alati vihm sadab, siis saada see kahjulikult mõjuma. On aga enne kevadist pööripäeva kuiv ja sadab pääle pööripäeva vihma, siis saada see hääd aastat põllumehele ette tähendama. Saada vilja ja heina rohkesti.
Saarde
Kui kevadisel pööripäeval lund sadab, siis sadab kõigel kevadel.
Torma
On pööripäeval salatuisk, mil ainult maas lumepinna peal tuiskab, tuleb varsi kevade.
Rõuge
Kui kevadisel pööripäeval sula ilm, tuleb soe kevade.
Varbla
Kust poolt pööripäeval tuul puhub, säält puhub terve kevade.
Iisaku
Ja siis kui kevade pööripääva tuul läänes ja vesikaares on, tuleb soe kevade.
Käina
Kui kevade pööripäev tuul lõunast on ja selle päeva siis ennast ei muuda, siis saama sooja suvet.
Suure-Jaani
Kui kevade pööripäeva tuul kylma koha peal on, siis tuleb kylm kevade, kui sooja koha peal, siis tuleb sooja.
Rapla
Vanadrahvas rääkis ennem, et kui pööripäe kebade tuul põhjas on, siis ennem ristipäeva sooja ei tule.
Kullamaa
Kui kevadisel pööripäeval puhub tuul põhjast, tuleb kylm kevade.
Rannu
Läänetuuled kevadise pööripäeva ymber tähendavad vihmast kevadet, idatuuled aga kuiva kevadet.
Vändra
Puhub kevadisel pööripäeval tuul läänest ja pöörab loodesse, on suvel ilmad kylmad ja vilud, puhub ta aga põhjast ja pöörab edelasse, on ilusad ilmad suvel.
Mustjala
Käärde (pööripäeva) tuult pandi tähele, kust poolt puhus. Tuli suil kaunvilja kylimine, siis ei tohitud selle tuulega kylvada, sest siis nad ei õnnistanud. Ka lina kylvamisega pantud sedasama tähele.
Põlva
Ernestel on, kus pööripäeva tuul oli, siis selle tuulega kylva, kasvavad ead. Mo isa tegi seda.
Kullamaa
Matsa- ja pööripäeval vaadatakse tuult. On tuul neil päevadel kõvas kylges: idas, põhjas, maakaares ja lõunas, siis seisab ta kevade läbi sääl ja on vilu kevade ning merest ei saa mette kalahinge. On tuul sellevastu pehmes kylges, siis on ilus kevade ja rohke kalasaak.
Kaarma
Sygise ja kevade pööripäevadel vaatavad meie rannaäärsed taadid, kust poolt tuul puhub – kui lõuna poolt, siis saadavat meie rannast räimi, kui põhja poolt, siis Tahku ja Pärnu merest.
Häädemeeste
Kevadisel pööripäeval pani randlane tähele, kust poolt tuul puhub. Oli tuul järvest, läks kala Venemaa randa. Metsatuul aga tõi suveks kala oma randa. Sama kõneldi kevadel ka Peipsi jää kohta. Ajas tuul kevadel kõrged jäämäed randa, mis sulasid vahel suvistepyhadeni, jäi kala ka meie randa. Läks jää, läksid ka kalad.
Torma
Allikas: www.maavald.ee
