Ühe ameerika uuringu kohaselt on inimesed viiekümnendete eluaastate lõpus kõige õnnelikumad – nad on rahul oma elu-oluga, sellega, mis neil on, mis toimub nende ümber ja nad on leppinud oma välimuses toimunud muutustega.
Kõige õnnetumad pidavat inimesed olema aga 45 ja 59 vahel. Nii see kõige õnnetum kui kõige õnnelikum aeg jääb keskea piiridesse. Ilmselt on mingid põhjused, miks just keskealised tunnevad end sageli rahulolematult. Võibolla see peabki niimoodi olema, et enne rahuolu ja rahunemist peabki olema rahuolematu ja närviline. Aga võibolla annab oma sisemist ja välist maailma ka niimoodi korraldada, et mitte ainult keskea lõpp, vaid kogu keskiga on üks mõnus aeg?
Peep Vain ütleb keskea kriisi kohta järgmist: “Keskea kriisi üks väljendus on see, kui sa ei tunnista endale oma rahulolematust, aga saad aru, et midagi on ikkagi nagu valesti. Või kui sa ei tee midagi, kuigi tead, et sa pole tegelikult rahul. Varem on seda lihtsam alla suruda, nüüd enam mitte. Oma rahulolematuse endale mitte tunnistamine on üsna loomulik kaitsemehhanism. Sama kehtib oluliste eksistentsiaalsete küsimuste kohta. Nooremana on neid lihtsam alla suruda ning tähelepanu mujale suunata. Keskeas muutub see palju raskemaks”.
Kriis on kui pöördepunkt – kas nii jääbki või läheb veel halvemaks?
Saatekülaline on Peep Vain ning saatejuht Katrin Saali Saul.
Kuidas kehtestada suhetes piire ja reegleid?
Kuidas kujuneb inimese seksuaalsus?
Keerulised suhted õdede-vendade vahel
Paarisuhte ABC: peamised kõrvalsuhete tüübid on aeglustaja ja kiirendaja ehk nagu piduri- ja gaasipedaal
Pereterapeut Katrin Saali Saul: truudusetus puudutab meist vähemalt iga neljandat
Kärgpere: lapse energeetilisi sidemeid bioloogiliste vanematega ei tohiks kunagi täiskasvanute egomängude pärast ohverdada
