Kes lööb, see armastab? Vägivalda pole mõtet õigustada

Tartu ülikooli isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia vanemteaduri Toivo Aaviku sõnul tuleb selle väljendi mõistmiseks see esmalt lahti seletada. “See sõnum on, et “ma armastan sind nii palju, et ma ei suuda ennast enam kontrollida ja rikun isegi üldtunnustatud inimestevahelisi norme”, mis tähendab seda, et inimese kiretase on väidetavalt väga kõrge.”Keegi võib seda tõesti armastuse märgina võtta. Ei peksa – järelikult ikka nii suur kirg pole,” lisas ta.Kuigi see tundub vastukäiv, ei saa välistada, et inimene, kes oma kaasat järjepidevalt peksab, teda ka südamest ja siiralt armastab. Aaviku sõnul tulevad mängu igasugused muud tegurid – armukadedus, kontrollivajadus, madal enesehinnang, suutmatus ennast reguleerida.”Kui mõned neist [teguritest – toim] kõrvaldada, siis võib pilt hoopis teistsugune olla. Aga kui küsida vägivallatseja isiklikku arvamust, siis vastus oleks kindlasti “jah”. Meie võime lähtudes oma arusaamadest seda muidugi vaidlustada,” nentis ta.Sama väljend võib olla tuttav ka algkooliaegadest, mil poisid kippusid patsist tirima just neid neiusid, kes neile kõige enam juhtusid meeldima. Võiks arvata, et laps lihtsalt ei oska paremini.Aaviku arvates pole tegu niivõrd oskamatusega end väljendada, vaid eelkõige tähelepanuvajadusega.