Mineraalõli on seadusega lubatud lisada toidule, ravimitele ja kosmeetikale ja aja jooksul akumuleerub see meie kehas, kõige suuremal määral rasvkoes. Juba 1985. aastal läbi viidud uuring näitas, et 465 surnukeha lahkamisel oli 48% inimese maksas ja 46% inimeste põrnas märke mineraalõli põhjustatud lipiidkoe granuloomist (kudedesse sattunud võõrkehade, keemiliste ainete või ravimite ümber hakkab organismis vohama sidekude, ümbritsedes need fibroosse kihnuga, tekivad sõlmed ehk granuloomid, mille läbimõõt võib olla 1 millimeetrist kuni mitme sentimeetrini). See uuring näitas, kui levinud mineraalõli põhjustatud patoloogilised kudede muutused reaalselt on.
Võttes arvesse seda, et mitte ainult kosmeetika, vaid ka meie toit on küllastunud “toidukõlbliku” naftaga, ei ole ime, et 2008. aastal teadusajakirjas Food and Chemical Toxicology avaldatud uuring leidis, et “mineraalparafiinid võivad olla kõige enam levinud saasteained kehas, nende kogused varieeruvad 1 g inimese kohta kuni isegi 10 g inimese kohta ekstreemsetel juhtudel.” Selles uuringus võeti keisrilõikele läinud naistelt rasvkoe proove ning leiti, et keskmine mineraalõli sisaldus oli 52,5 mg/kg kohta. Samadelt naistelt neli päeva hiljem võetud rinnapiimaproovides leiti sama segu mineraalparafiine, veidi madalamas kontsentratsioonis.
Imikutele on mineraalõli kahjulik mõju palju ohtlikum kui täiskasvanutele, seda nende väiksema kehakaalu, vähem välja arenenud vere-aju vahelise kaitsebarjääri ja mürkidest vabanemise süsteemide tõttu. Samuti on leitud, et laste kehades on akumuleerunud rohkem mineraalõli, kuna sageli tarbivad nad rohkem mineraalõliga toiduained (kondiitritööstuse glasuuritud toodang ja kommid) ning samas ei suuda seda veel piisavalt tõhusalt kehast väljutada.
On oluline silmas pidada, et mineraalõliga seotud terviseriskid ei ole ainult teoreetilised. Maailma terviseorganisatsioon on klassifitseerinud mineraalõli tööstuslikus vormis kantserogeenseks aineks. 2009. aastal ajakirjas Journal of Investigative Dermatology avaldatud uuringus leiti, et tavapärastes niisutavates kreemides kasutatav mineraalõli on kasvajaid tekitava toimega.
Mineraalõli kosmeetikas
Fossiilsete kütuste tootmisel tekkivaid mineraalõlisid kasutatakse kosmeetikatööstuses laialdaselt, sest nad on odavad, värvitud, lõhnatud ning erinevalt looduslikest taimeõlidest peaaegu ei tekita allergilisi reaktsioone, moodustavad nahal kaitsva kihi ja tekitavad tunde, nagu oleks nahk pehme ja niisutatud.
Mineraalõli moodustab nahale kile, mida võib võrrelda plastkilega. Mineraalõlide kattev kiht takistab hooldavate komponentide imendumist ja jääkainete eraldumist. Selliste õlide molekulid ummistavad oma suuruse tõttu poorid, laskmata nahal hingata. Naharasu pinnale tungimise protsess on häiritud ning see põhjustab vistrike teket. Teatud mineraalõlid on isegi kantserogeensed, need võivad ärritada nahka ja silma limaskesta, samuti ummistada poore.
Selliseid kreeme kasutades kogunevad toksiinid ja bakterid naha sisse ning selle tagajärjel tekivad komedoonid ja vistrikud ning nahk muutub elutuks. Mineraalõlid takistavad naha normaalset ainevahetust ning pikaajalisel kasutamisel hoopis kuivatavad nahka. Seepärast ei tohiks kuiva või tundliku näonaha hooldamiseks mitte kunagi valida kreeme, mille peamine koostisaine on mineraalõli. Mineraalõlid raskendavad naha loomulikke funktsioone. Nahk muutubki õlist sõltuvaks ja õlide kasutamist on raske lõpetada.
Miks kasutatakse nii paljudes toodetes mineraalõli?
Vastus on üks: hind. Lisaks sellele, et mineraalõli on värvitu ja lõhnatu, seisneb selle peamine eelis selles, et vähesed taimeõlid suudavad sellega hinnas konkureerida. Toodete koostisained on pakendil loetletud kahanevas järjekorras. Nimekirjas esimesel kohal olevat koostisosa on tootes kõige rohkem ja viimasena märgitud koostisosa sisaldab toode kõige vähem.
Paljud ostavad kreeme, mida reklaamitakse mandliõli- või C-vitamiini sisaldavate toodetena. Aga kreemi koostisainete nimekirja uurides selgub, et paljureklaamitud mandli- või jojobaõli on seal vaid mõni tilk. Peaaegu kõik tavapoodides müüdavad beebiõlid on mineraalõlid. Esimesed kaks-kolm ainet kreemi koostisainete nimekirjas moodustavad 90 protsenti selle koostisest ja on suurima mõjuga.
Mineraalõli tähistavad nimetused pakendil on: mineral oil, petrolatum, paraffinum liquidum, paraffin oil, paraffin wax, vaselin, ozokerite, cera microcristallina, hydrogenated polyisobutene, cyclomethicone (silikoonõli), parafiinid, steariin. Kuna koostisained on toote etiketile märgitud, kasutades INCI nimesid, siis tuvastamaks, mis ained peituvad teiste koostisosade taga, on abiks Hormonaalne tasakaalutus: kuidas me end ise kaitsta saame?
Pane tähele: viis kreemi koostisosa, mis hoopis soodustavad kortsude teket
