Igal juhul ei saa eitada nende mikroorganismide võimsat mõju inimeste füüsilisele ja vaimsele tervisele. Institute of Science in Society kirjutab: “Kiiresti arenev uurimus inimese mikrofloorast paljastab, et inimesed ei ole individuaalsed iseseisvad olendid, vaid hoopis suures osas keerulised superorganismid, mis hägustavad seda piiri, kus “meie” lõppeme ja “nemad” algavad. Inimese mikrofloora koosneb hinnanguliselt 100 triljonist rakust, mis on vähemalt 10 korda suurem kui inimrakkude arv ning uus uurimistöö on paljastamas seda, kuidas see sümbioosne suhe määrab inimtervist ja haigusi.”
Ühes hiljutises uurimuses kirjutatakse, et paljudel inimestel on soolebakterite defitsiit, mida tuleks arvesse võtta, kui sa ei tunne ennast füüsiliselt või vaimselt kõige paremini. Selles uurimuses leiti, et veerandil osalejatest oli 40% vähem soolestikubaktereid, kui on keskmiselt vaja hea tervise jaoks. Ülekaalulistel oli selleks suurem oht.
Keha kui sümbioosne superorganism
Need triljonid bakterid, mis kaasasustavad sinu sisemust, ei piirdu vaid soolestikuga. Nad koloniseerivad ka su nahka – nii selle välimist pinda kui ka sügavamal – suud, sülge ja muid kohti. Näiteks elab kuus erinevat liiki kasulikke baktereid inimeste küünarnuki sisemisel poolel, kus nad töötlevad ümber toorrasva, et niisutada sinu nahka.
Soolestikubaktereid võib pidada kõige tähtsamateks nende laiaulatuslike tervisemõjude tõttu. On hästi teatud, et soolestiku bakterite tasakaalu muutmine võib näiteks nõrgestada immuunsussüsteemi. Kui see on nõrgestatud, muutub aga keha haavatavaks kõiksugustele võõrvallutajatele, põletikele ja haigustele.
USA riiklik terviseinstituut (National Institutes of Health – NIH) tsiteeris uurimistööd, märkides, et “variatsioonid mikroobide kogukondade ülesehituses võivad aidata kaasa kroonilistele haigustele, sealhulgas diabeedile, astmale, ülekaalulisusele ning seedeprobleemidele.”
Bakterid mõjutavad seda, mis juhtub toitainete ja ravimitega keha sees
Soolestiku bakterid mõjutavad ka toitainete läbitöötamist ja kasutamist, nad aitavad kaitsta toidumürgituse eest ning võivad mõjutada ka ravimite tõhusust. Näiteks väidab üks uurimus, et kemoteraapia ravimid vajavad kindlaid soolebaktereid, et töötada.
“Vähipatsiendid võivad kanda soolestikus võimsaid relvi vähi vastu. Kaks iseseisvat uurimust näitavad, et soolestiku bakterid aitavad keemiaravi ravimitel võidelda kasvajatega. Eksperimentides, kus kasutati hiiri, takistasid antibiootikumid kahte tüüpi vähivastastel ravimitel võidelda lümfoomi ning naha ja käärsoole vähiga. Eraldiseisvas uurimuses näidati, et keemiaravi ravim nimega tsüklofosfamiid põhjustab soolestikubakterite liikumist lümfisüsteemi. Seal aga lülitavad bakterid tööle leukotsüütide tootmise, mis tapavad kasvajarakke.”
Bakterid mõjutavad ka keharasva jaotumist, ainevahetust, tuju ja mälu regulatsiooni. Mitmed uurimused näitavad, et soolestikuprobleemid võivad otseselt mõjutada vaimset tervist, viies probleemideni nagu ärevus ja depressioon. Nad aitavad ka “harida” leukotsüüte, öeldes neile, milliste patogeenidega võidelda ja millised rahule jätta.
Psühhobiootika – psühhiaatria tulevik
Viimasel ajal üha rohkem esinema hakanud vaimsetele haigustele (nagu depressioon) võivad osutuda lahenduseks kasulikud bakterid ehk probiootikumid. Hiljuti Popular Science’is avaldatud artiklis arutleti “psühhobiootikumide” tõusu üle psühhiaatrilises teaduses: “Farmakoloogilisi segusid on arvukalt ning kuni 20% ameeriklasi võtavad mingit tüüpi psühhotroopset ravimit.”
Kuigi on olnud nõudmisi nende kemikaalide kasutamise vähendamiseks, peamiselt seetõttu, et mitmed nendest ravimitest on ebaefektiivsed, on meditsiinitööstusel ka pidev avalikkuse surve, kes tahavad, et kõik nende probleemid lahendaks üks tablett.
“Stressi ja muude psühholoogiliste probleemidega tegelemiseks on teistsugune – ja vähem kallis – moodus, millele pole siiani väga palju tähelepanu pööratud. Ravi ei koosne iseseisvast kemikaalist, vaid pigem nende üleküllusest, mis töötab, et vähendada põletikku, rahustada stressi ning anda paremat tuju. Neid kutsutakse üsna lihtsalt psühhobiootikumideks.
Psühhobiootikum on “elusorganism, mis piisavates kogustes sisse sööduna toodab psühhiaatriliste haiguste käes vaevlevale patsiendile tervislikke hüvesid.” Need elusorganismid ei hõlma ainult probiootikume, vaid ka teisi baktereid, kes teatavasti toodavad psühhotroopseid signaale nagu serotoniini ja dopamiini.”
Ajakirjas Biological Psychiatry avalikustatud artiklis pakuvad autorid välja, et isegi tõsiseid ja kroonilisi vaimseid haigusi, sealhulgas posttraumaatilist stressihäiret, võib leevendada, kasutades kindlaid probiootikume. Kaks haru probiootikume on näidanud rahustavat mõju, osaliselt nüristades stressihormoone – Lactobacillus helveticus ja Bifidobacterium longum. Teised võivad olla sarnaste mõjudega, kuid nende identifitseerimiseks on vaja veel uurimist.
“Probiootikumi klassina on need bakterid suutelised tootma ja kohale viima neuroaktiivseid aineid nagu gamma-aminobutaanhapet (GABA) ning serotoniini, mis töötavad aju-soolestiku teljel. Eelkliiniline uuring näriliste puhul viitab sellele, et kindlad psühhobiootikumid omavad antidepressantseid või ärevusevastaseid omadusi. Efekte võib vahendada uitnärvi, seljaaju või närvisüsteemi kaudu,” seisab artiklis.
Soolestiku mikroobid on seotud reumatoidartriidiga
Uurijad on identifitseerinud kindlat tüüpi soolestikubaktereid, mis on korrelatsioonis reumatoidartriidiga. Soolestiku mikrofloorat on seotud artriidiga loomkatsetel. Et näha, kas need mikroobid võivad olla seotud reumatoidartriidiga ka inimestel, juhendas dr Dan Littman NYU meditsiinikoolist meeskonda, kes uurisid DNA-d 114 fekaaliproovist nii tervetelt kui ka reumatoidse või psoriaatilise artriidiga inimestelt.
Uurijad leidsid, et bakter Prevotella copri’t leidus soolestiku mikrobioomis 75% ravimata reumatoidartriidiga inimestel, 12% kroonilise, ravitud reumatoidartriidiga inimestel, 38% psoriaatilise artriidiga inimestel ja 21% tervetel inimestel.
Suurenenud Prevotella copri tase on seotud mitmete inimtervisele kasulike mikroobide taseme vähenemisega ning on unikaalseid Prevotella geene, mis spetsiifiliselt on korrelatsioonis reumatoidartriidiga.
Kuidas optimeerida enda soolestikufloorat
Hapendatud/kääritatud toidud on kõige parem moodus hoida oma soolestiku mikrofloorat tervena, vähemalt kuni need toidud on traditsiooniliselt tehtud ja mittepastöriseeritud. Headeks valikuteks on lassi (India jogurtijook), hapendatud orgaaniline piimatoode nagu keefir, natto (hapendatud sojaoad), erinevad hapendatud kapsad, naerid, baklažaanid, kurgid, sibulad, kabatšokid ja porgandid.
Mõned kasulikud bakterid, mida leidub hapendatud toitudes, on ka head kelaadid, mis seovad endaga raskemetalle ja pestitsiide, mis aitab vähendada toksiinide taset kehas. Kõige parem on süüa eelmainitut, aga võib ka võtta probiootilisi toidulisandeid.
Kui võimalik, tuleks vältida antibiootikume, kloori või fluoriidiga vett, antibakteriaalset seepi, loomseid tooteid (kuna neile võidakse sööta antibiootikume või GM-teravilja), töödeldud toite (üleliigne suhkur ja tühjad toitained toidavad patogeenseid baktereid) ja põllumajanduslikke kemikaale (eelistada tasub mahepõllunduse tooteid).
Allikad: www.telegram.ee
