Keha reageerib emotsioonile – käivitub sümpaatiline närvisüsteem
Haiguste juurpõhjusteni jõudmiseks peab aru saama keha toimimisest. Kopeerin siia väljavõtte oma eelmisest raamatust Inimene intelligentse olevusena kasutab teravate olukordade lahendamiseks rohkem verbaalset võitlust, kuid higistama hakkab ka vaimsete pingete peale, säilitades pingeolukorras ühtlast kehatemperatuuri ja tegemata vahet füüsilisel ja vaimsel stressil.
Maks, organismi tähtsaim keemialaboratoorium, hakkab käskluse peale glükogeenist glükoosi tegema, et anda organismile esmast energeetilist materjali. Suhkrutase tõuseb ka veres ja tänu sellele on võimalik glükoosi kõikjale kehasse laiali kanda.
Kõhunäärme töö pole stressiolukorras esmase tähtsusega, kuid suhkrute rakku viimiseks ja energia tootmise kiirendamiseks peab insuliini tootmine siiski intensiivistuma.
Seedetrakt vajab efektiivseks imendumisprotsesside toimumiseks rahu. Stress lülitab seedimise madalale käigule ning jääb ootama olukorra lahendamist. Kuna ka haigus on stress, siis haiguse alguses pole söömine haigusest paranemist toetav tegevus. Soolestik ootab rahuaega, et alustada organismi varustamist uue energeetilise materjaliga.
Neerudes filtreeritakse verest veega väljaviimiseks jääkaineid ja orgaaniliste hapete soolasid, et happe-aluse tasakaalu säilitada. Neerude normaalseks tööks ja sisekeskkonna stabiilsena hoidmiseks on vaja alati piisavalt vett ja soolasid.
Nahk, suurim erituselund, sunnitakse tööle. Verevarustus paraneb, punastamine on stressiolukorras tuntud nähtus. Suureneb süsivesikute ainevahetuse lõpp-produktide püroviinamarihappe ja piimhappe eritus naha kaudu, et happe-aluse tasakaal käest ei läheks. Higistamisega säilitatakse ülekuumenenud kehatemperatuuri, mille käigus tuuakse välja tavalisest rohkem mineraale.
Naha kaudu väljuvad kloriidid, naatrium, sulfaatioonid, magneesium, kaltsium, kaalium, bikarbonaat, broom, boorhape, strontsium, fluoriidid. Tugevate vaimsete või füüsiliste pingutuste puhul on intensiivsem ka mineraalide eritus naha kaudu.
Kuigi keha toodab energiat orgaanilistest hapetest, on tervena keha koed aluselise reaktsiooniga tänu bikarbonaat-puhversüsteemi visale tööle. Happelisemaks muutumine (pH langus) toob kaasa nii füüsiliste kui vaimsete haiguste eelnähud, mis peaks tegema inimese tähelepanelikuks. Ta peaks hakkama tegelema keha taas tasakaalu viimisega, mitte otsima abi keemilistest ravimitest.
Keha happelisemaks muutumise ilmingud:
1. Väsimus.
2. Allergiad, mõne toiduaine talumatus, nahapõletikud, akne, ekseem.
3. Limaskestade põletikud, kuiv köha, limaerituse suurenemine. Lima on kaitse limaskestadele, limaeritus suureneb alati happelisemas keskkonnas.
4. Põletikulised haigused. Kõik teadaolevad haigused on põletikud. Ilma happeta ei saagi tekkida põletikulist seisu ega valu, sest immuunsüsteem ründab happelist keha ja tekitab põletiku.
5. Keha hakkab liigse happelisuse eest kaitsma kõiki kudesid: kolesterool tormab arterite sisekeskkonna kaitsele kahjustuse ennetamiseks ning organism suurendab tema sünteesi, et põletikku likvideerida. Kuna kolesterooli määramine on meditsiinis rutiinne, siis leitaksegi selle kõrgemat taset happelisuse tõttu. Kolesterool on võimas põletikuvastane “emaaine” hormoonidele – ta lihtsalt kaitseb meid krooniliste autoimmuunsete põletike tekke eest.
Orgaanilised happed, mis on kehas sooladena, hakkavad moodustama liiva ja hiljem kive. Neerude töö häirub, sapp saab halvemini välja sapipõiest, et rasvu lammutada, süljenäärmesse võivad tekkida kivid, eesnäärmesse kaltsifikaadid, kõhunäärme juhasse ummistused jne.
6. Hapestumise hilisstaadiumis hakkavad tekkima haavandid seedetrakti, suhu, suunurkadesse, nahale jm.
7. Lõpuks arenevad degeneratiivsed haigused: vähk, II tüüpi diabeet või osteoporoos, kilpnäärme alatalitlus, kõrgvererõhktõbi, südamepuudulikkus, neerupuudulikkus ja teised, mis peegeldavad kõike seda, kuidas olete elanud.
Autor: Riina Raudsik
Allikas: Riina Raudsik “Tagasi tervise juurde”, kirjastus Pilgrim
Loe lisaks ka Riina Raudsiku raamatut “Energiakriis. Keha häirekell”.
