Ava külgmenüü

Keda me toidame: meie soolestiku saladus ehk kellega me koos elame

Ikka räägime lapsele, et üks lusikatäis emale, üks isale, üks vanaemale aga peaksime rääkima teaduslikult korrektselt: üks lusikatäis sulle, osa lusikatäiest Bacterioides bakteritele, osa Prevotella nimelistele bakteritele, üks osa teistele mikroorganismidele, kes kõik samuti kõhus toitu ootavad. Alati tasub saata tervitusi bakteritest seltsimeestele, kes aitavad omaltpoolt lapse toitmisele tublisti kaasa. Nad ei ole parasiidid ega näppa midagi meie toidulaualt endale, sest nende tavaline elupaik on kaugemal peensoolest, kus meie toit imendub, vaid järgnevas jämesooles ja ka pärasooles, kus meie toidu omastamine on peaaegu läbi. Mida lähemale pärasoolt seda suuremaks bakteriaalne kolonisatsioon kasvab, kirjutab toitumisnõustaja Külli Holsting lehel Remedyway.ee.

Bakteriaalne ülekasv

Kui aga juhtub, et bakterid vallutavad suurte hulkadena ka peensoole, siis peame rääkima bakteriaalsest vohamisest ( ing. k Bacterial overgrowth syndrome (BOS) ). Sel haigusel on sümptoomideks puhitused, kõhuvalud, liigesevalud, soolepõletikud ja toitainete puudus nagu näiteks aneemia jne. Bakteriaalse ülekasvu sündroomi vältimiseks vajame normaalset soolefloorat, mis kaitseks soolt seestpoolt, säilitades madalat Ph taset. Üheks põhjuseks on ka halvasti seeduvad süsivesikud, mis toidavad seal ebasobivaid baktereid ja pärmseeni. Tuttavam neist on kandiida pärmseen, mis hakkab kergel vohama nii soolestikus, suus, naistel ka tupes. See aga omakorda häirib ensüümide tegevust ja takistab veelgi enam süsivesikute seedimist.

Ilma kontota saate ühes kuus lugeda kuni 5 tasuta artiklit. Selle artikli edasi lugemiseks logige sisse või liituge Alkeemiaga luues endale tasuta konto.