"See kibevalus tunne, kui hing on lõhki rebitud ja maailm tükkideks kistud. Sel momendil tahaksid nii mõnedki seda teist inimest ise katki kakkuda ja talle vastutasuks veel rohkem haiget teha. Kas saab olla sellest veel magusamat palsamit kipitavale hingehaavale kui see, et teisel läheb halvasti", küsitakse lehel Kõiksuse kanaldused.
Ma mäletan seda kibevalusat tunnet koolist, ma mäletan seda palgatöölt, mäletan seda nii mõneltki sõbrannalt kui võhivõõralt. Ma võisin olla kolme- või neljaaastane laps kui esmakordselt kutsus selle kibevalusa tunde minus esile lähedane pereliige. Ma sain rihma, mis oli väga alandav.
