Maailmas on olnud alati kõigest puudus, väljaarvatud sõnnikust. Aega napib, rahu pole, raha on vajaka, tootmiseks ei piisa mikrokiipe, põllumaade huumusekiht on kasin, kaubavalik väikesevõitu ja isegi riided ei mahu kappi, sest kapi suurus ei ole piisav, aga ka riietest on puudu jne. Sõnnikut on aga palju.
Hooplemisest jutustavas vanasõnas hoiatatakse, et olukord võib muutuda üllatava kiirusega. Oleme jõudmas nii kaugele, et ka sõnnik muutub defitsiidiks ja see on hea! Esmalt on tegu siiski hoiatusega. Ärge seda kohe varuks koguma asuge!
Võib meenutada, kuidas inimesed, kes polnud kodus saia küpsetanud, ostsid endale koroonapandeemia režiimi saabudes pärmi. Poodidest kadus hoolimatu ükskõiksusega seni riiulitele jäetud tooteid. Isegi kui seni polnud seda eriti vaja, trumpab ilmajäämise kartus loogikat ja kõik tormavad ostma asju, mida nad muidu ei teeks. Sama võib juhtuda sõnnikuga. Harilikult piisab inimeste motiveerimiseks kuuldusest.
Selliseid koguneb esialgu Ameerika Ühendriikidest. Riigis on palju raha nii erakätes kui ka riigil endal. Raha kipub voolama üle nende rataste, mis on ühenduses mõne veel suurema väärtuse jahvatamisega. Neist absoluutselt kõige suuremaks on energeetika, sest energia on kõikide töötavate süsteemide jaoks alati väljast hangitav. Energiat saab vaid kasutada. Kuna see kasutatakse ära, pole seda alati piisavalt. Elu, nutitelefon või auto on lihtsad tõendid inimeste sõltumisest toidust, akulaadijast ja tanklast.
Energia kokkuhoid moodustab suure osa kogu tehnilise arengu eesmärkidest. Selle üle võib natukene vaielda, aga selles peitub teatud iva. Lisaks energiale püüame tõhusamalt kasutada ka üht teist olulist ressurssi. Vaidlust toidaks näiteks inimese ja auto kasuteguri võrdlus mingi vahemaa läbimisel. Enamasti on autos üks sõitja. Isegi kui kõik istekohad oleks täis, kulutab 1,5-tonnine masin liikumiseks inimestest rohkem energiat. Inimene omakorda väidab, et ta saab selle energia kokku hoida. Toit on ju kallis või pole aega süüa jne.
Neist on kindlalt suurim põhjus ajapuudujääk. Tegu on omapärase ressursiga. Seegi ei kuulu kellelegi, aga igaüks saab aega kasutada. Õigemini saab aja jooksul midagi teha. Siit leiab teise suure tehnilist arengut suunava teguri. Püüame masinate abil paigutada aja sisse nii palju tööd kui võimalik. Soovitatavalt kasulike tulemustega ja energiasäästlikult.
Nõnda esineb näiteks autosõidu suhtes vähe tõredust. See on energia ja aja kasutamise kompromiss. Väärtuste tasakaalu kallutamiseks lisandub autosse üha rohkem teisi väärtuspakkumisi. Mõnedel hinnangutel süüakse umbes iga viies eine autos. Sõidukis viibimine on oluline ka meediatarbimise aeg.
Võime oodata, et lähiajal kasutatakse üha rohkem aega ka tarbimiseks, kui autosse kuvatakse reklaame ja sealt sooritatakse ostusid. See on üks isejuhtimise arendamise taustal kokku kirjutatava äriplaani osi. Kes pole osanud seda märgata, vaadaku uuema põlvkonna autode üha suuremaks televiisoriks muutuvat esipaneeli.
Autole lisandus isegi bioloogilise signaliseerimise ülesanne, andes mudeli kaudu vihjeid omaniku geenide võimekusest. Kõik see vajab energiat ja seda saame juurde hankida. Aja suhtes saame vaid püüda sellesse rohkem sündmuseid paigutada.
Kõike seda arvestades tegelevad nii riigid kui ka erasektor energeetika valdkonna innovatsiooniga. Selle üks uudne lööklause on inglise keeles poop-to-energy ehk sõnnik energiaks. Võib ka rääkida pruunist kullast. Selle tulemusel võib oodata peagi ka sõnniku defitsiiti.
Tehnilise arengu tase on juba jõudmas majandusliku tasuvuse piirile. Loomakasvatusest vabanev metaan on kõige olulisem kliimamuutust põhjustav niinimetatud kasvuhoonegaas. Kategooria nimetusest võidakse nende olemust valesti mõista. Mainitud gaasid ei pärine kasvuhoonest, vaid põhjustavad kasvuhoonelaadset mõju üleilmses mõõtkavas.
Seega on olemas kolm probleemi: energiahange, sõnniku kasutu kuhjumine ja halb gaas. Vajadusi ja võimalusi õigesse järjestusse seades on võimalik muuta kolm halba üheks heaks. Teoorias võidakse seda teada. Vaja on raha ja ettevõtlikkust. See toobki tagasi USA-sse, kus on palju raha erakätes ja võimekas riik või vähemalt võimekad osariigid.
Californias hinnatakse, et keskmise ja suure piimafarmi tuludest võib sõnnikust kogutava gaasiga teenida kuni 40 protsenti kasumist. See on suur raha ja raha paneb rattad käima. Seda kinnitab asjaolugi, et kõigest viimase paari aastaga on energiahiiud, nagu Shell, BP ja Chevron, loonud uusi partnerlussuhteid piimatööstusega. Samal ajal kasvab surve sõlmida varakult eelkokkuleppeid sõnnikuomanikega, et alustada võimalikult kiiresti arendama selle väärindamise protsesse.
Pole siis ime, miks leiab rahvatarkusest sedavõrd palju sõnniku ja raha vahelisi seoseid. Paistab, et teadsime seda ette. Oli vaja vaid see aeg ära oodata.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates „Portaal“.
