Bioneer.ee toimetaja Katrin Jõgisaar uuris kaheksa asjatundja käest, kuidas peaks suhtuma lemmikloomade vabapidamisse. Kas näiteks Tallinna linnas kassi õue laskmine on talle loomupärase vabaduse ja enesemääramise õiguse võimaldamine? Või tuleb looduses vabalt elavaid loomi hoopis kaitsta lemmikloomade eest? Mida arvad teemast Sina, hea lugeja?
Milliseid probleeme põhjustavad omapäi liikuvad lemmikloomad?
Tallinna Keskkonnaameti lemmikloomade spetsialist Triinu Maandi arvab, et kasse lastakse aedlinnades omapäi jooksma liiga kergekäeliselt. Loomaga võib juhtuda õnnetus, ta võib ära eksida. Kassi puhul eeldatakse, et ta püsib oma aias, aga see ei ole nii. Hulkuv steriliseerimata emane kass võib lisaks ka järglasi saada ning isane kastreerimata lemmik teha järglased naabruskonnas hulkuvatele või kodututele kassidele.
“Kassid lähevad meelsamini uitama vaiksematel tänavatel. Pideva liiklusvooga tänavatest hoiavad kassid eemale. Kõige ohtlikumad on kassidele tänavad, kus autod liiguvad iga paari minuti järel,” lisas Triinu Maandi.
IF varakindlustuse tootejuht Veiko Sepp paneb loomaomanikele südamele, et tänaval jalutades peab koer olema jalutusrihma otsas ja koduaias selliselt, et tal ei ole võimalik iseseisvalt sealt tänavale joosta.
“Need on ohutusnõuded, mille mittetäitmine võib kahju korral tähendada lemmikloomakindlustuse hüvitise maksmata jätmist. Keskmine lemmiklooma ravikulude kindlustushüvitis on 250 eurot. Ka kassidele väljaspool hoonet viibimisel kindlustuskaitse ei kehti,” rõhutab Veiko Sepp.
Kui suureks probleemiks on Tallinnas omapäi liikuvad kassid ja koerad? Kas loomad üldse tohivad omapäi liikuda?
Varjupaikade MTÜ üldjuht Triinu Priks tõdeb, et hulkuvad loomad on sisuliselt linnapildist kadunud, ei ole enam suuri silmatorkavaid kassikolooniaid. Tallinna linn on väga hästi organiseerinud varjupaigateenuse ja ehitanud ise välja kaasaegse varjupaiga. Osaliselt on kindlasti ka see põhjus, miks linnapildis on vähe hulkuvaid loomi.
“Kasside ja koerte omapäi jalutama laskmine on Tallinnas keelatud, kuna loomad ei oska meile öelda, kas nad on eksinud, hüljatud või lastakse neil lihtsalt omapäi joosta. Omanik tuleb varjupaika järele vaid 13 protsendile tänavalt püütud kassidest. Kui paljudel tegelikult omanik olemas on, ei oska me öelda,” selgitab Triinu Priks.
“Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskirja järgi, ei tohi kasse ega koeri omapäi jalutama lasta. Kui tabatakse loom, kes on üksi väljaspool tema koduterritooriumi, loetakse, et tegemist on hulkuva loomaga,” kinnitab ka Triin Uudeväli Tallinna Munitsipaalpolitseist.
Omapäi ringi liikuvatele kassidele-koertele kutsutakse loomapüüdja, kes kontrollib kohapeal kiibi olemasolu. Kui kiip on olemas ja registreeritud, võetakse omanikuga ühendust, et loom esimesel võimalusel omanikule tagastada. Kui kiip puudub, siis toimetatakse loom varjupaika, kus ta esmalt kiibitakse. Seejärel pannakse tema foto ja leidmisega seotud info varjupaiga kodulehele, et omanik saaks loomale järgi tulla. Omanik tasub loomale järele tulles nii kiibi paigaldamisega kui ka looma ülalpidamisega kaasnevad kulutused.
“Otseselt me selle eest trahvinud ei ole, küll aga viime läbi vestluse, millised võivad olla looma omapäi õues viibimise tagajärjed – võimalik auto alla jäämine, liiklusõnnetuse põhjustamine, varalise kahju tekitamine jne,” selgitab Triin Uudeväli.
Miks on vabapidamine kassile ohtlik?
Triinu Maandi Tallinna Keskkonnaametist peab suurimaks ohuks asjaolu, et kassid lähevad liiga julgeks. Nad eeldavad, et kogu tänav on nende õueala. Kassi territoorium ei piirdu piirdeaiaga, ta territoorium piirdub naabrikassi territooriumiga. Territooriumit tuleb pidevalt hoida ja märgistada, mis põhjustab naabreid tülli ajava heakorraprobleemi.
Looma jaoks on naabrite tüli teisejärguline. “Tema võib lihtsalt auto alla jääda. See on hirmus, aga igal aastal jääb auto alla sadu kasse. Me tegelikult ei tea, kui palju kasse auto alla jääb, sest paljud inimesed viskavad võõra surnud kassi lihtsalt prügikasti. Paljud juhid ei teata, kui mõni kass on jäänud auto alla, kuna kardetakse probleeme,” tõdeb Triinu Maandi.
Ka Eesti Kassikasvatajate Liidu FELIX esindajad vastasid Bioneerile, et kasside vabapidamine ei ole hea. Esiteks kass võib minna hulkuma. Teiseks võivad nii inimesed kui teised loomad teda vigastada. Kass võib haigestuda ja siis on rakse diagnoosida, mis haigus tal on. Pole ju teada, kus kass on olnud ja kellega ta on kokku puutunud. Kolmandaks on õuekassi on paaritumist praktiliselt võimatu kontrollida.
Kas tõukasse tohib üldse omapäi õue lasta?
Eesti Kassikasvatajate Liidu FELIX esindajad ei soovita seda teha. Pigem võiks kassi lasta suletud väliaedikusse jalutama või siis kasutada elektrikarjuse rihma.
Triinu Maandi Tallinna Keskkonnaametist on kindel, et tõukasse naljalt omapäi õue ei lastagi. Eriti hoolsad on aretajad, kuna tõukasside pidamine on kallis hobi. Tõukasside pidajad pigem muretsevad, et nende lemmik varastatakse ära, ta võib jääda auto alla või satub pahatahtlike loomapiinajate kätte. Sama on ka tõukoertega. Omapäi uitavad tavaliselt tõuta loomad.
Ka Triinu Maandi meelest võiks kasse senisest enam lasta aedikutesse jalutama: “Tallinnas on kassiaedikuid vähe. Üks selliseid asub Tallinna loomade varjupaigas, kus me oleme ehitanud kasside vabapidamise toale uue jätku.”
Miks inimesed arvavad, et kasse võib omapäi jooksma lasta, aga koeri ei või?
Triinu Maandi Tallinna Keskkonnaametist arvab, et koertes nähakse julgeolekuriski ja koerad on reeglina kallimad kui tõuta kassid. Teavitustöö, et koerad peavad olema rihma otsas, algas juba ammu. “Kontrollimata koer, eriti 1990. aastate kauboikapitalistlikus ühiskonnas oli nagu laetud relv, mis oli täiesti kontrolli alt väljas. Koerte rünnakud olid väga sagedased,” lisab Triinu Maandi.
Teavitustöö on olnud edukas, sest enamus inimesi saavad aru, miks ei tohi lasta koertel vabalt joosta. Enam keegi ei vaidle, et miks koer peab olema rihma otsas, või miks tal peab olema piirdeaed, millest ta üle ei hüppa. Koera peetakse inimesele ohtlikuks. Isegi väike koer võib valusalt hammustada.
“Ma ise olen Nõmmel kasvanud ja palju jalgrattaga mööda Nõmme tänavaid sõitnud. Kui koer näeb jalgratta seljas istuvat last, siis ta hakkab teda üldjuhul taga ajama. Ma olen ise ka mitmel korral hammustada saanud,” selgitab Triinu Maandi.
Kassiga on hoopis teine lugu. Kassipidajad enamasti ei muretse, et nende lemmikloom võõraid ründab. Kassid hoiavad inimesest üldjuhul eemale, võõrad kassid ei lase ennast üldse puudutada. Inimene tavaliselt ei näe julgeolekuriski, kui tänaval kõnnib kass. Keegi tavaliselt ei mõtle, et kass võiks inimesele kuidagi ohtlik olla. See, kas kass on ohtlik näiteks loomadele või lindudele, on möödakäijale teisejärguline. Kuna kassid inimesi reeglina ei ründa, pööravad möödujad tänaval jalutavatele kassidele vähem tähelepanu.
Kas kassid leiavad ise kodutee üles?
“Oleneb kassist. Mõni käib terve oma elu, iga päev terve kvartali läbi ja tuleb õhtul koju. Ja mõni on püsib koduhoovis. Pärast kutsub omanik koduhoovis püsiva kassi tuppa ja kass tulebki. Aga ühel päeval see kass näeb teiselpool aeda võõrast kassi. Ta läheb sellele kassile järgi ja tagasi enam ei tule,” kirjeldab Triinu Maandi Tallinna Keskkonnaametist.
Inimene eeldab, et kass on sama tark kui inimene ja leiab kodutee. Kahjuks ei saa kasse inimestega võrrelda. Loom võib olla mõnes asjas targemgi kui inimene, aga me ei saa eeldada, et ta ära ei eksi. Linnaruum on kassidele väga ootamatu keskkond. Ei saa eeldada, et kui loom on iga päev viimased kümme aastat ise õhtul koju tulnud, et ta ka homme koju tuleb. Ei pruugi tulla.
20 head põhjust, miks igal naisel peaks kodus olema kass
Kassidel on teaduslikult tõestatud holistilised ravivõimed: nende nurrumine tervendab rakke ja alandab stressi
Mida teha, kui lemmikloom põhjustab allergiat?
