Põhjapoolsemad rahvad on läbi ajaloo oodanud kasemahla aega, et siis nugade ja ämbritega relvastatult metsa mahla koguma suunduda. See väärtuslik märjuke oli taassünni sümbol ja organismi tugevdaja uueks perioodiks.
Talvel kogutud keemilistest saasteainetest pungil keha januneb vitamiinide ja antioksüdantide järele, nahk nõuab niisutust, meeleolu turgutust ja luud tugevdamist. Emake loodus on sellega arvestanud, et kevadel on vaja puhastada ummistunud filtersüsteem – maks, neerud ja seedeorganid, kuhu on kogunenud organismi koormavad pestitsiidid ja liigsed rasvaladestused talvisest toidust. Vähene kehaline aktiivsus ja higistamine, aeglustunud ainevahetus ja erituselundite ülekoormus, mis väljenduvad ekseemi, psoriaasi ja erinevate allergiatega – kõik saavad kasemahlast leevendust. Kasemahl aitab ka liigesevalude, neerukivide, seedimis- ja vererõhuprobleemide puhul. Üllatav on fakt, et seda anti lastele isegi rinnapiima täienduseks.
Kasemahl kubiseb vitamiinidest ja mineraalidest
Kasemahl sisaldab C-vitamiini, antioksüdante, flavonoide nagu kvertsetiin, mis vähendab põletikku ja toetab hormoon insuliini toimet. Kvertsetiini kasutatakse sageli allergiate korral, see tugevdab südame veresooni, alandab kõrget vererõhku ja aitab veepeetust vähendada. Kasemahlas leidub kaltsiumi, magneesiumi, räni, naatriumi ja kaaliumi ning tänapäeva toidus harva esinevaid mikroelemente nagu vask, raud, mangaan ja tsink.
Loe artiklit edasi leheltToitumistarkus.ee.
Autor: Vilve Savi
Allikas: Toitumistarkus.ee
