Igal kevadel on õhus rahutust. Ma tunnen seda puudes, kui nende talvel tallele pandud mahl pulseerib, et anda elu uutele pungadele ja lehtedele. Ma näen seda oma klientides, kui nad püüavad vabaneda identiteedist, mis neile enam ei sobi – üksikuna või ilma lasteta või tehes tööd, mis neile enam ei sobi, kirjutab Sheryl Paul oma raamatus „Ärevuse tarkus“.
Ma tunnen seda paljudes loomeinimestes, kes on lõpetamas mingit projekti, mida nad on tahtnud teha juba aastaid. Ma tunnen selle ära endas, kui püüan leida tasakaalu, mis tundub emade käest pidevalt ära lipsavat. Ja ma jälgin seda oma poegades, kelle kogu olemus sügeleb ebamugavustundes, kui nad jõuavad kasvamise järgmisesse staadiumisse.Sügisel kutsub loodus meid pöörduma sissepoole, kui valmistume nagu puud, mis lehti langetavad, lahti laskma sellest, mis meile enam ei sobi.
