Viimased aastakümned on toonud kaasa uued peremudelid. Pereterapeudid näevad, et traditsioonilise monogaamse "kuni surmani" peremudeli kõrvale on tulnud sarimonogaamia ehk üks partner korraga; kärgpered, kus on koos minu-sinu-meie lapsed; mitmikarmastajad, kus vähemalt ühel suhtepartneril on mitu partnerit; samasoolised paarid; kaugsuhted, kus kokku saadakse harva; kooselud, mida moodustatakse nn lepingute alusel näiteks viieks või seitsmeks aastaks; paarid, kes on küll suhtes, aga kus kumbki elab oma kodus; kommuunielu. Siit tekib ka küsimus, kas traditsiooniline peremudel on ohus?
“Traditsiooniline pere on ohus! Enam ei osata õigesti armastada!”, hüüavad konservatiivseid väärtusi hindavad inimesed. Jah, tõepoolest, traditsiooniline monogaamne heteroseksuaalne “kuni surm meid lahutab” pere, kus kasvab 2,5 last, on ohus.
