Kas suhetes on üldse tingimusteta armastus võimalik, arvestades seda, et juba suhe ise on tingimuslik seisund? Kuidas eristada tingimusteta armastust eneseohverdusest?
Ma tean, et mina olen oma elus ajanud need kaks sassi, ning kui keegi veel, siis ehk on järgnev kirjatükk abiks.Kõigepealt, miks me pruugime ajada sassi tingimusteta armastuse ja eneseohverduse? Noh, me tahame olla väga tingimusteta armastavad ning sellest johtuvalt unustame ära enda vajadused. Unustame ära, et elu on tingimuslik ning tingimusteta armastus ei nõua meilt tingimuste eiramist vaid pigem nende omaks võtmist.Tingimusteta armastus ongi lihtsalt armastus.
