Sellest, kuidas seedimine mõjutab sinu väljanägemist ning naha olukorda, kirjutab raamatu “Anti-Ageing. Pöördeline teekond särava ja noorusliku nahani” autor Nigma Talib.
Evelin Ilves, töötervishoiu arst-resident, soovitab: “Dr Talib kirjutab ladusalt ja lihtsalt teemadest, mis meid kõiki ühel või teisel eluhetkel puudutavad: unehäired, seedehäired, kuiv-tundlik-ärritunud nahk, liiga varajased vananemisnähud ja liigne kehakaal. See raamat õpetab iseennast jälgima ja mõistma, mis teeb meile head ja mis pigem halba. Anti-ageing algab seestpoolt, mitte kosmeetikast või ilukirurgiast – ja see raamat annab selleks hulga praktilisi nõuandeid.”
Seedeprotsess algab kohe, kui sa midagi suhu paned. Mäludes vabaneb sülg, mis sisaldab ensüümi nimega ptüaliin, mis hakkab lõhustama süsivesikuid. Kui sa neelad, liigub toit mööda söögitoru kõhtu. Siin ootavad maohape ja ensüüm pepsiin, et hakata lõhustama valku. Mõne tunni pärast liigub toit peensoolde, kus suurem osa toitaineid imendub ensüümidega, mis vabanevad pankreasest. Lõpuks liigub toit jämesoolde, kus vajalikud soolebakterid alustavad tööd toitainete valmistamisel, aga samuti lõhustavad järelejäänud süsivesikuid, kiudaineid ja isegi jääkaineid nagu surnud rakke, et luua olulisi kõrvalaineid, mida nimetatakse lühikese ahela rasvhapeteks. Lõpuks, kui see kõik on tehtud ja järele on jäänud vaid jääkained, mida keha ei saa kasutada, saadab soolestik ajule signaali, et sa peaksid tualetti minema. Mis siis võib selle protsessi jooksul valesti minna ja miks? Üsna palju…
Vaatame seda sammhaaval. Suus. Paljud meist söövad liiga kiiresti. Me sööme kiiruga, töölaua taga, kui võtame vastu telefonikõnesid, või pistame midagi põske, enne kui uksest välja ruttame. Niiviisi kipume toitu alla kugistama, ilma seda korralikult närimata. See vähendab sülje kokkupuudet toiduga ning süsivesikud, mis muidu hakkaksid suus seedima, sisenevad seetõttu organismi, ilma et teeksid esimese sammu lõhustumisel. See takistab hilisemat seedimist. Süsivesikute all ei mõtle ma vaid selliseid toite nagu riis, leib või pasta – puu- ja köögiviljad on samuti süsivesikud. Kui neid hästi ei närita, siis lõhustuvad palju vähem sellised vajalikud toitained nagu C-vitamiin, beetakaroteen (mis muutub A-vitamiiniks, mida meie nahk vajab) ning antioksüdandid, mis osutavad vastupanu saastele ja UV-kiirtele, mis vanandavad nahka.
Maos. Kui me toitu hästi ei näri, toimub maos tegevus aeglasemalt. Kui toit tabab põskedes ja keelel asuvaid retseptoreid, hakkab aju analüüsima, mis täpselt nendest makrotoitainetest – valk, süsivesikud või rasv – sul suus on. Kui aju avastab valgu, saadab ta maole signaali, et see hakkaks nõristama hapet ja pepsiini, mida sul on seedimiseks vaja. See on oluline naha tervisele, sest valk sisaldab aminohappeid, mis on meie naha ehituskivid. Kui valgu imendumine on häiritud, siis märkad, et su nahk hakkab sära kaotama, sest rakkude uuenemine aeglustub. Kortsud ilmnevad kiiremini, sest igapäevased kahjustused jäävad parandamata. Valk ehitab üles ka juukseid ja küüsi – klassikaline märk, mida ma näen valgu madalama imendumisega patsientide juures, on juuste ja küünte aeglasem kasv. Mikrotoitained nagu tsink, seleen ja vask on samuti olulised naha tervise ja vananemise aeglustumise juures – näiteks vask toimib koos tsingiga, et aidata tekitada kollageeni, ning seleen on antioksüdant, mis aitab võidelda nahavigastusi põhjustava oksüdeerumise vastu. Kui mao happetase alaneb, võib nende mikrotoitainete imendumine väheneda.
Aga muide, vananemine võib põhjustada ka seedevananemist! Nii maohappe kui ka seedeensüümide tootmine väheneb, kui me vanemaks jääme. Vanemas eas tekivad sageli maohappe vähesuse probleemid, mille vastu me astume ravimitega, sest magu peab toidu seedimiseks olema happeline.
Allikas: Nigma Talib “Anti-Ageing. Pöördeline teekond särava ja noorusliku nahani”, kirjastus pilgrim
