Alexanderi tehnika õpetajana töötades toetasin ma kliente kehasõbralikumal viisil elamisel. Palusin neil tihtipeale võtta 20 minutit oma päevast, et heita pikali, lasta teadlikult kehal vabaneda pingest ning koguda end. Paljudel klientidel tekkis süütunne, kui võtsid enda jaoks selle aja. Samas aga pidid kõik ilma nendeta palju pikemat aega hakkama saama, kui nad kehva enese eest hoolitsemise tõttu haigeks jäid ja arsti või kiropraktiku juurde minema pidid. Erinevus seisnes selles, et haigestumine oli miski, mis nendega „juhtus“, selle asemel et teha teadlik valik ja võtta vastutus enda eest hoolitsemise eest. Pead maksma kõrget hinda, kui ei kanna hoolt oma füüsiliste vajaduste eest, mille hulka kuuluvad dieet, puhkus, trenn. Eelkõige kannatab sinu heaolu, toimetulek ja eeskuju, mida lastele annad.
Alisoni juhtum
Alison oli piirkondlik juht, kes haldas heategevuskaupluste rühma. Ta kihutas poodide vahet, võttes minimaalseid lõunapause, ning töötas täistuuridel kõikides poodides, leides alati aina rohkem tööd, olenemata sellest, kas see oli vajalik või mitte. Seejärel läks ta koju hoolitsema oma kahe lapse eest. Ta oli pidevalt stressis, pinges kael ja selg valutasid. Oma olukorrast rääkides taipas ta, et lisaks suurele stressile oli ta ka tööl vähem efektiivne. Ta nõustus tegema regulaarselt lõunapause poest eemal ning pideva tormamise asemel rahulikult jalutama. Samuti oli ta nõus võtma poodide vahel väikse pausi, et saaks rahus üle vaadata, mida ta teinud oli, ning valmistada ette järgmised sammud. Juba nädala pärast oli ta palju lõõgastunum ja taipas, et tegi ikka kõik ära, mis vajas tegemist. Kahe nädala pärast oli ta juba nii puhanud ja töö tundus nii lihtne, et ta kihistas aeg-ajalt omaette naerda uskumatusest, et võib ennast nii hästi tunda ja ikka palka saada. Jutuajamise käigus taipas ta, et oli omaks võtnud levinud uskumuse, et kui sa pole stressis ega kannata pidevalt, siis sa ei tee ka korralikult tööd.
Sama uskumus käis läbi ka loost, mida mulle rääkis Marjory Barlow, Alexanderi tehnika looja F. M. Alexanderi vennatütar. Marjory ja tema abikaasa dr Wilfred Barlow olid kõrgelt hinnatud Alexanderi tehnika õpetajad ning mul oli õnn suisa kaks aastat Marjory käe all õppida. Nende poeg tuli semestri lõpus internaatkoolist koju ning oli nördinud oma tunnistuse pärast, kus oli öeldud, et ta peab rohkem pingutama. „Mida nad minust tahavad?“ küsis ta ja lisas: „Ma olen klassi parim!“ „Probleem“ seisnes selles, et ta oli oma vanemate eeskujul loomult tasakaalukas ja füüsiliselt lõdvestunud. Tal ei esinenud stressi ega füüsilise pinge sümptomeid, mida õpetaja eeldas, et näeb kelleski, kes „piisavalt pingutab“. Õnneks rahustasid vanemad ta maha ning julgustasid teda jätkama samas vaimus. Kui paljud meist on õppinud seostama stressi ja kannatust hästi tehtud tööga sellisel määral, et stressi tundmata tunneme hoopis süütunnet, et me ei pinguta piisavalt?
Füüsiliste vajaduste hulka, mille tähelepanelikumat täitmist peaksid jälgima, kuuluvad puhkus ja taastumisaeg, dieet, trenn, kodu- ja töökeskkonnad, mis sind rikastavad ja inspireerivad, ning ka vajadus puudutuse ja seksuaalsuse järele.
Asjade omamoodi tegemine
Jooga või meditatsioon võivad olla sinu jaoks, kui soovid rohkem lõdvestuda. Samas eelistad ehk hoopis minna kalale, võtta aega kokkamiseks, teha sõbraga rahulikult üks drink või mida iganes muud. Sinu jaoks võib olla õige trenn kerge jooks või jõusaal või eelistad hoopis panna mängima kuldsed hitid ja hüpelda elutoas ringi. Samas võib sama eesmärki täita krapsakas koristamine ja jalutamine autoga sõitmise asemel. Mõnele meeldib oma päeva alustada trennikavaga, mina see-eest eelistan kirjutada varahommikul ning panna päevakavasse pikk lõunapaus looduses jalutamiseks. Põhimõte on selles, et pead vajaduse ära tundma ning leidma selle rahuldamiseks viisi, mis sinule kõige paremini sobiks ja mida sa suudaks ka alal hoida.
Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Duncan Coppocki raamatust „Avasta oma mina jõud“.
