Üliärksuse peamised sümptomid:
• Voodisse minna ja magama jääda on raske.
• Ärritutakse kergesti, meeleolu või tuju kõigub.
• Raske keskenduda.
• Ülivalvsus.
• Impulsiivsus.
• Lihaspingete tajumine.
• Valu intensiivsem tajumine.
• Südame löögisageduse kiirenemise tajumine.
• Tujukus, vaidlustesse sattumine.
• Vihahood.
Uuringud näitavad veel seda, et üliärksa inimese keha on justkui kaitserežiimil ja peab võitlust – keha on aktiviseeritud sarnaselt nagu siis, kui inimene peab end kaitsma või kedagi ründama. Kahjuks on mehhanism aktiivne valel ajal ja vales kohas.
Uuringud näitavad veel seda, et üliärksa inimese keha on justkui kaitserežiimil ja peab võitlust – keha on aktiviseeritud sarnaselt nagu siis, kui inimene peab end kaitsma või kedagi ründama. Kahjuks on mehhanism aktiivne valel ajal ja vales kohas.
Väga tihti kirjeldavad unetud seda, et enne voodisseminekut on kõik hästi ja rahulik, ei ole muremõtteid ega ka kehapinget, aga kui voodisse heidavad – hakkab kõik pihta ja und ei tule. Juba ongi Pavlovi efekt aktiviseeritud ja mida rohkem me seda oma käitumisega kinnistame – alalhoidvad tegurid –, seda enam võib ööuni ja kunagi mõnusana tundunud magamistuba muutuda tõeliseks luupainajaks. Mõnel unetul võib esineda esialgu vaid mõtetega seotud ärksus, mõnel saab see alguse kehast. Siin ei ole võistlust, kumb oli enne, aga kui unetuse mehhanism on kaua kestnud, hakkavad mõlemad üliärksuse jooned inimest häirima.
Allikas: Kene Vernik “Hea une teejuht“, kirjastus Pilgrim