Kas positiivsed enesesisendused aitavad leevendada ärevust?

See on teema, mille üle ikka ja jälle vaieldakse. Kas see tõesti aitab, kui lihtsalt kordame endale, et kõik on hästi? "Ma olen aastaid endale korranud, et kõik on hästi, ometi ei tunne ma end õnnelikuna," olen kuulnud kliente kurtmas. Ma tõesti usun, et vanadest traumadest vabanemiseks ja sügavate hingehaavade tervendamiseks vaid enesesisendustest ei piisa. Siin on vaja uurida alateadlikke uskumusi ja lõpetamata minevikukogemusi ning vabastada allasurutud emotsioone. Kuid see ei tähenda, et me ei saa ennast oma positiivsete mõtetega aidata, kirjutab psühholoogiline nõustaja, holistilise regressiooni terapeut ja koolitaja Kadi Kütt oma raamatus "Ärevuse vari".

Olen keerulistel eluperioodidel kõndinud mööda metsateid ja endamisi korranud: “Ma olen rahulik ja lõdvestunud”, “Ma saan hakkama kõigega, mis elu mu teele toob”, “Ma olen avatud uutele lahendustele”. Mu tuju on igatahes paranenud ja hingamine muutunud kergemaks, kasvõi mõneks ajaks. Vahel on ka ajutine abi suur abi.

Eespool oli juttu sellest, et meie mõtted loovad ajus närvivõrgustikke. Mida sagedamini närvivõrgustik erutub, seda tugevamaks muutub sünaptiline side ning seda tugevamalt on mõttemuster fikseeritud rakutasandile. Mõtetest sõltub see, milliseid emotsioone me tunneme, ja emotsioonid omakorda vastutavad selle eest, kas meie organismis vallanduvad enesetunnet parandavad või stressi ja ärevust põhjustavad keemilised ained.

Mõtted mõjutavad ka südant. 1995. aastal avaldati ajakirjas American Journal of Cardiology uurimus, mis näitas positiivsete ja negatiivsete mõtete mõju südamele. Ühel grupil katsealustest paluti korrata sõna “heakskiit” ja teistel “viha”. Esimese grupi inimestel lõi süda ühtlasemalt ja korrapärasemalt ehk koherentsemalt. Koherentsus südames mõjutab kogu organismi, kõiki organeid ja loob kehas harmoonia.

Järelikult saame sõnadega – nii positiivsete kui negatiivsetega – mõjutada oma emotsioone, kehakeemiat, kogu organismi toimimist ja enesetunnet. Siis võiks ju ka seda pealtnäha lihtsakoelist võtet kasutada?

Siin on üks oluline nipp: sõnadega peab kaasnema tunne. Püüa kujutleda, kuidas sa ennast tunned, kui soovitud olukord on käes, tunne seda iga keharakuga! Mõtted, mis on tugeva emotsionaalse laenguga, materialiseeruvad. Nii ju platseeboefekt toimibki!

Koosta enda jaoks suupärased ja sind emotsionaalselt kõnetavad laused, mida on lihtne meelde jätta ja endamisi või häälega korrata. Mulle jäid Edmund J. Bourne´i “Ärevushäirete ja foobiate käsiraamatust” silma mõned julgustavad laused, mis võiksid sindki ärevuse korral aidata:

Ma võin küll ärevust tunda, kuid suudan sellegipoolest olukorraga toime tulla.

Ma suudan nende sümptomite/aistingutega toime tulla.

Ma lähen sellega kaasa ja ootan, et mu ärevus taanduks.

Ma elan selle üle. Pole vaja lasta end sest heidutada.

Ma lasen oma kehal reageerida omasoodu. See läheb mööda.

Ma olen selle varemgi üle elanud ja elan ka nüüd.

See, mille vastu võitled, jääb kestma

Kui ärevus matab enda alla

Kevinski: ärevuse epideemia ja selle vastumürk

Viis sammu ärevusele vastu astumiseks

Rahusta oma meel: kaks lihtsat hingamisharjutust ärevusega toimetulemiseks

Seotud