Koolides räägitakse sõdade ajaloost, 1+1 matemaatikast, füüsika valemitest ja muusikalistest faktidest. Kas see kõik on ikka tõde. On olemas lihtsaid nippe, kuidas matemaatilised tabelid ja valemid saab peast ära visata ja hakata arvutama looduse printsiipidel. Teisisõnul looma fraktaalset reaalsust, kus kõik mustrid korduvad looduses lõputult (aga nüüd ma räägin juba füüsikast, loodusõpetusest, keemiast, bioloogiast, matemaatikast).
Palju infot, mida lastele presenteeritakse, on killustatud ja ilma ühendusteta. Seda annab edasi tihtilugu keegi tark täiskasvanu. On ta siis tark kui ta on õnnetu? Loomulikult ma liialdan, aga ma arvan, et oma ainest vaimustunud inimene suudab ainuüksi anda edasi teadmisi maailmast. Üks osa on vaimustusel ja teine osa on lahtilaskmisel. Lasta õpilastel ise hakata huvi tundma.
Mõni küsib, et kuidas? Ära sunni teda. Aga õpilased ei õpi siis ju..?
Lapsed on kõige targemad olevused siin maa peal. Neil tuleb lihtsalt lasta iseenesest elavat keskkonda avastada. Mängida, rääkida neid huvitavatel teemadel, esitada neile täpsed küsimusi ja lasta vabaks oma rollid. Täiskasvanul on lapselt täpselt sama palju õppida käitumise, kosmose, filosoofia, eetika, eluprotsesside ja muu sellise kohta. Ainus takisti on analüütiline meel, mis ütleb: “Mina Tean”.
Laskem sellest lahti. Tegelikult selle teema algatus tuli ühel päeval, kui tegime helirännakut. Täiskasvanu hakkas lastele rääkima koopainimestest. See on üks paras vale, mis meile on sisse programmeeritud, et enne meid olid ainuüksi koopainimesed.
Tihtilugu täiskasvanud ei lase lastel iseenesest analüüsida seda fakti, kas see on ikka tõde.
Kuna väikesest peale räägitakse, et täiskasvanud on targemad kui lapsed. Kas on ikka? Mina igatahes pole. Lapsed siis kuulasid, et kunagi elasid koopainimesed, kes mängisid lõkke ääres trummi ja neil oli kindlasti väga külm.
Siis üks poiss võttis ahvikuju kätte: “meie põlvneme neist”.
Kindlasti mitte. Ahvide ja inimeste vahel on tohutu lüli, millest ükski evolutsionist ei taha rääkida adekvaatselt ja ausalt. Algallika inimesed olid loodusega kooskõlas olevad olendid, kes võisid toituda pelgalt õhust ja veest. Tolle aja õhk ja vesi olid täis aroome, maitseid ja helisid. Puhtus valitses maa peal. Nende immuunsüsteem oli tugevam ning tänapäevalgi on näiteid, et inimene ei vaja isegi pakases erilist riietust.
“Tuleb lihtsalt hingata armastust,” ütleks mõni.
Koopainimeste fenomeni on võimalik selgitada eri ajastuste vaheliste katastroofide väitel. Millest ma kirjutasin ka mõnda aega tagasi. Maa magnetvälja pooluste vahetusel pühitakse inimeste mälu, globaalse katastroofi järel on seda juhtunud ja meie magnetvälja liiga järsu töötlemise korral.
Neil aegadel on tõesti olnud inimesi, kes ei ole mäletanud oma algolemust siin maa peal. Kuid see on alati olnud lühikene aeg. Tähtsam on õpetada ja lasta lastel meenutada meie kõrgtsivilisatsioone, mil inimesed olid ühenduses algallikaga. Nende kohta on tohutult palju infot, ja veel rohkem varjatud infot. Aeg, mil inimesed olid rõõmasd ja õnnelikud.
Inimene saab täielikult väestatud, kui ta mäletab, et tema sünnijärgne õigus on olla rõõmus. Tema on kõige suurim looja siin Maa peal – kuna igaüks loob omaenda reaalsust.
Selline tasakaal on iga hetk kättesaadaval ning nüüd on paras aeg hakata seda igalühel meenutama.
Autor: Simo Santeri Virtanen
Allikas: Kas sinu peres kasvab erivõimetega laps?
Šamanistlikute häälikute mõju: kas sina tead, kuidas mõjuvad sulle häälikud õ, ä, ö ja ü?
