Kõige suuremad osooniaugud esinevad Antarktikas, kus tuuled tekitavad õhukeeriseid ning aitavad osoonikihti lagundavatel ainetel atmosfääris püsida. Külmutusseadmetest ja lahustitest pärinevad kloori, fluori ja broomi sisaldavad süsivesinikud lõhuvad atmosfääri ülakihtidesse jõudes kolmest hapniku aatomist koosnevaid osoonimolekule.Lõunapoolkeral ongi osooni hulga vähenemise mõju kõige tuntavam ning seal elavad inimesed saavad kõige rohkem nahka ja silmi ohustavat UV-kiirgust.Osoonikihi kaitsmiseks on riigid 1980ndate aastate lõpust sõlminud rahvusvahelisi lepinguid, millega piiratakse inimtekkeliste osooni lagundavate ainete kasutamist.Aegamisi ongi klorofluorosüsivesinike hulk atmosfääris vähenemas, kuid paljud molekulid on väga pikaealised ega kao enne aastakümneid. Arvutuste kohaselt langeb näiteks kloori hulk kõrgemates atmosfäärikihtides alles 2050.aasta paiku samale tasemele, kui see oli 1960ndatel aastatel.Siiski näevad atmosfääri uurivad teadlased esimesi märke sellest, et Maa osoonikiht võib hakata taastuma.
- Varia
- 15.02.2013, 10:00
Kas Maa osoonikiht taastub?
1980ndatest aastatest hoiavad inimeste meeli ärevil osooniaugud ehk osooni hulga vähenemine poolustel. Õnneks näevad atmosfääri uurivad teadlased esimesi märke sellest, et Maa osoonikiht võib hakata taastuma.
