Keisrilõikega sündinud lapsed haigestuvad suurema tõenäosusega astmasse ja suhkurtõppe. Miks see nii on, pole seni osatud põhjendada. Nüüd näitasid Rootsi Karolinska instituudi teadlased, et keisrilõikega sündimine muudab vastsündinu tüvirakkudes geenide tööd. Praegu pole selge, kas muutused on ajutised või jäävad püsima kogu eluks.
Elusolendi pärilikud tunnused määrab tema DNA järjestus, kuid tähtis roll on ka genoomivälistel ehk epigeneetilistel muutustel. Nende puhul jääb DNA-ahela järjestus samaks, kuid muutub geenide sisse- ja väljalülitamise muster. Peamine viis geenide vaigistamiseks on metüülrühma lisamine, selle eemaldamine paneb geeni uuesti tööle.
Karolinska instituudi geneetikut Tomas Ekströmi huvitas, kas lapse sündimise viis võib mõjutada vastsündinu rakke. Ta uuris loomulikul viisil ja keisrilõikega sündinud laste nabaväädist võetud vereproove ja otsis kogu genoomist epigeneetilisi muutusi.
Keisrilõikega sündinutel oli DNAs rohkem metüülrühmasid. Erinevusi leiti ligi 350 DNA-piirkonnas, muutunud oli mitmete ainevahetust ja immuunsust kontrollivate geenide aktiivsusmuster.
Ekströmi sõnul võib erinevuse põhjuseks olla see, et läbi sünnitusteede liikumine valmistab lapse ette eluks väljaspool emakat ning aktiveerib tema keha kaitsesüsteemi. Keisrilõike puhul seda ei toimu.
Teadlane rõhutas siiski, et praegu pole teada, kui kaua sünnitusel tekkinud geenimuutused püsivad.
Samas on näidatud, et mõned keskkonnategurid võivad mõjutada mitut põlvkonda. Näiteks on teada, et rasvane toit võib muuta geenilülitite tööd seemnerakkudes ja osa neist muutustest pärandub järglastele edasi.
Uurimus ilmus ajakirjas American Journal of Obstetrics and Gynecology.
Autor: www.novaator.ee
