Elame infotehnoloogia ajastul
Õhk on paks kõikvõimalikust informatsioonist nii otseses kui kaudses mõttes. Viibime hetkes, kus sõnumi, pildi või emotsiooni saatmine maakera kuklapoolele toimub hetkega ning seda võib teha isegi lasteaialaps. Mõtleme ning tegutseme üha globaalsemalt. Teadus suudab ise juba uut elu luua ning aatomeid liigutada. Tervishoius on hakatud organeid ja liigeseid siirdama, haiguste raviks on üha suuremad haiglad ja täpsemad aparaadid.
Kas sellises olukorras on enam mõtet rääkida kätega ravimisest?
Kas see pole mitte enam uulu-muulu, mida meie esivanemad uskusid, kuna neil ilmselt millelegi muule loota polnud? Veel sadakond aastat tagasi olid haiglates halastajaõed, kelle nimi tulenes sellest, et nad hoolitsesid haige eest, vahetasid märga marlit otsa ees ning hoidsid kätt ning tundsid kaasa, et seeläbi patsiendi enesetunnet ja eluisu alal hoida. Vaid skeptik ja ignorant võib öelda, et selline kaastunne ja käehoidmine ei ravinud. See aitas – muidu poleks nii tehtud.
Inimene jääb inimeseks
Väidaksin, et infoajastu aitab pigem kaasa vanade toimivate loomulike looduslike meetodite kasutuselevõtule. Tehnika ja teaduse arengu kõrval on inimene oma loomult ja ülesehituselt jäänud pea samaks nagu tuhandeid aastaid tagasi. Me saame mingil hetkel aru, et inimesena on meil ikkagi omad vajadused, mida tehnokraatlik areng pigem survestab. Pikenenud eluiga pole endaga kaasa toonud rahulolu oma tervise üle. Suur hulk kroonilisi haigusi, mille põhjust täna ei teata ning seetõttu ka välja ravida ei suudeta on kiiresti langetamas tavameditsiini populaarsust. On hulk inimesi, kellele sobib süsteemi poolt pealesurutud passiivse patsiendi roll ning nad on nõus võtma ravimeid oma elupäevade lõpuni. Uus ja otsiv põlvkond või inimesed, kes on hoolimatuse tõttu kannatanud, sellega aga ei lepi ja soovivad jõuda lahendusteni ilma keemiata ja operatsioonideta.
Kes kutsus tondi välja?
Seega – eluiga on küll pikenenud, kuid elukvaliteet on küsimärgiga. Inimestena saame varem või hiljem aru, et teaduse-tehnika areng on küll tore, kuid ei pruugi meile sugugi tagada turvalisust tervist ja õnnetunnet. Südames vajame siiski neid rohkem kui materiaalseid hüvesid. Seetõttu üllatusena nii endale, riigile kui ka ajastule vaatab inimene üha rohkem tagasi looduslike ja loomulikumate eluviiside s.h. ka raviviiside poole. Ja seda viimast isegi “teaduspõhise” meditsiini arengule, vastuseisule ning antipropagandale vaatamata. Süüdi pole mitte “loll inimene” ja “ebaravi” vaid ühelt poolt süsteemi paindumatus ja teiselt poolt inimeste teadlikkuse areng.
Miks just kätega ja mitte masinaga?
Millega siis veel – käed on inimesel kõige tundlikumad. Inimene on ja jääb võimekamaks kui robot, kui on vaja kasutada meeletaju ja intuitsiooni. Üks paljudest kätega teostavatest ravivõtetest on pärit Jaapanist. Ki-Shiatsu ehk meridiaanide shiatsu põhineb Hiina Traditsioonilisel meditsiinil ja selle teraapia teooria formuleeris ning tõestas kliiniliselt Jaapani arst ja filosoof Shizuto Masunaga alles eelmise sajandi keskpaigas. Seega ARST võttis kasutusele vana LOODUSTERAAPIA ning kujundas sellest efektiivse RAVIVAHENDI! Ta mitte ainult ei loonud teoriitilist baasi, vaid tõestas ja demonstreeris meridiaanide teraapia loogikaid paljudel praktilistel seminaridel, loengutel s.h. ka meditsiiniringkondades ja -koolides. Ta ühendas oma kaasaja meditsiinilised teadmised aastatuhandete taguste tarkuste ja inimese tegelike võimetega.
Kuidas ki-shiatsu toimib?
Toime on lihtsalt sõnastatav: nagu kõik teisedki loodusteraapiad põhineb ki-shiatsu inimkeha isetervendaval võimel. Terapeut ei ravi haigust, vaid püüab taastada patsiendi organismi isetervendava võime, loob selleks tingimused, leiab vajakajäämised. Inimkeha ise on parim dokotor!
Miks ki-shiatsu on eriline?
Ki-shiatsu’l on kaks erisust, mille järgi teda saa ära tunda.
Esimeseks on kõhudiagnoos, kus terapeut palpeerib kõhul tsoone, mis vastavad 12-le põhiorganile ning saab sellest infot nende hetkeseisundi kohta. Kätega saab ta info organite energeetilise seisu ehk hetkelise töövõime kohta. Tundes iga organi funktsiooni, selle seost psüühikaga ning saades infot inimese üldisest olekust on ki-shiatsu terapeut võimeline oma patsienti nagu raamatut lugema. Kogenud terapeut saab aru erinevate haiguste ja keha energeetilise pildi vahelistest seostest, oskab näha probleemide algpõhjuseid ning neid ka mõjutada.
Teiseks ja veelgi huvitamaks erisuseks on ho-sha-tehnika, millega ki-shiatsu terapeut suunab/juhib energiat kehas ühest kohast teise. See on tore mäng – nagu oleksid kevadel õues ja mässaksid kevadiste veeojadega. Et juhtida vett ära keset õue laiuvast lombist tuleb teha väikesed kraavid õigesse suunda. Veidi kaasa aidates ja kraave puhastades muutub vool üha tugevamaks ja kraav suuremaks.
Sama toimub ka ki-shiatsu teraapias – terapeut leiab kohad, kus patsiendi kehas energiavool on kuhjunud (lomp) või üldse blokeerunud ja puudulik (takistus). Kõrvaldades takistused hakkab energia voolama. Lompi võiks võrrelda sümptomiga ehk valukohaga ning on tavaliselt tagajärg. Põhjuseks on takistus ehk energiavoolu katkestuskoht, mida reeglina on raskem leida.
Ho-sha – mäng kevadise veega
Teraapiat tehes liigub teraput kätega õrnalt mööda patsiendi kehal asuvaid meridiaane, tunnetades ja tasakaalustades neis liikuvat energiat. Leidnud energiatühja koha (takistus), mis on tunnetatav nii füüsiliselt kui energeetiliselt sissevajunud lohuna, jätab terapeut ühe pöidla sellesse lohku. Nimetame selle punkt B-ks. Teine käsi jääb samale meridiaanile veidi eemale (kehas ülevalpool) ning võimalusel energia kuhjumise kohale (s.o. muhk, küngas, võimalik et valulik) – punkt A – olematu survega. Terapeut visualiseerib energia liikumise punktist A punkti B, ühest pöidlast teise. Energia liigub sealt, kus on palju, sinna kus on vähe. Liigub nii mööda patsiendi meridiaani, kui ka läbi terapeudi keha ühest käest teise. Selline kahekordne kanal aktiveerib/võimendab energia liikumist punkti A ja B vahel, kuni ühel hetkel hakkab punktis B asuv kaev märgatavalt täituma/elavnema. See tähendabki energialiikumise taastumist nende kahe punkti vahel ning blokeerinug kõrvaldamist punktis B.
Ki-shiatsu erilise meridiaanide kaardi järgi, mille koostas Masunaga, liigub energia kätest ja jalgadest välja, mitte vastupidi, nagu osaliselt näitab seda Hiina meditsiin. Seega eesmärk on juhtida energiat kehast käte ja jalgade kaudu väljapoole.
Ki-shiatsu sissejuhatav kursus toimub 23.-24. märtsil Tartus.
Kas puudutusel võib olla tervendav mõju? Mida ütleb selle kohta Jaapani tervenduskunst ki-shiatsu ehk zen shiatsu?
Ki-Shiatsu – kas imeravim stressi vastu või traditsiooniline teaduspõhine tervendusmeetod?
Miks me haigestume?
