Kui me tunneme end oma kehakuvandi pärast halvasti, muutub meie suhe sportimisse sageli üheks kahest äärmusest – me kas väldime seda või siis kasutame seda enese karistamiseks. Kui me seda väldime, võib sportimine tunduda piinarikas, sest see sunnib meid olema kohal selles kehas, mis meil on, ja olles kohal, me tunneme ja tajume eriti teravalt seda, kuidas me oleme end hooletusse jätnud. Kuidas ma ometi lasksin endal selliseks muutuda? küsime endalt. Oma ahastuses peame endaga sisemist lahingut, ühelt poolt karmilt oma keha arvustades ning samas tundes suurt kurbust ja süüd. Kui meil tuleb tegeleda ka füüsilise valuga, võib mõte sportimisest tuua endaga kaasa nii palju viha ja pettumust, et meie ajus käivitub stressireaktsioon. Kui me aga leiame end teises äärmuses ja kasutame sportimist enese karistamisena, võib liikumine tunduda hinnana, mida me peame maksma selle eest, et oleme ülekaalulised. Me tunneme täpselt samasugust vajadust end füüsiliselt piinata, nagu me piiname end suusõnaliselt, kui enesele sisendame, et me ei ole “piisavalt hea”.
Sellisel juhul ei muutu sportimine kunagi selliseks harjumuseks, millest me suudaksime kinni hoida, kuna valu sunnib meid seda tegema. Kui valu leeveneb või miski muu köidab meie tähelepanu, läheme tagasi oma vanade harjumuste juurde.
Paljud naised leiavad end nende kahe äärmuse vahel pendeldamas, jättes end teatud perioodiks täiesti hooletusse ja siis, tundes sisemist valu ja paanikat, pöörduvad äärmuslike treeningute poole. Kui me vihkame oma keha ega tunne selle vastu armastust ega kaastunnet, muudame sportimise millekski, mida me ei suuda kunagi nautida. See negatiivne suhe liikumisse võib saada takistuseks meie kaalulanguse ja füüsilise enesekindluse saavutamisel.
Sportimisega seotud uskumused
Suurimat vastupanu sportimisele põhjustavad meie uskumused, olgu need siis seotud mineviku sündmustega või mitte. Mõnel juhul on meie piiravad uskumused seotud meie isikuga (kes me oleme); teiselt poolt aga võivad need keskenduda sellele, mida me peame võimalikuks (milleks me oleme suutelised).
Selleks, et jätkata enda ja sportimise suhte uurimist, vaatame mõningaid kõige levinumaid negatiivseid uskumusi.
Sportimine lihtsalt ei ole minu jaoks
“Mulle tundub, et ma ei suuda iialgi alla võtta, sest ma lihtsalt ei ole “selline inimene”,” ütles Lucy mulle ühel päeval meie veebikursuse käigus. Pärast seda, kui ta oli proovinud kodus video abil treenida, oli ta lõpetanud pisarates, olles veendunud, et temast ei saa kunagi sellist naist nagu seal videos. “Iga kord, kui ma püüan treenida, lähevad mu mõtted mu sportlikele koolikaaslastele ja ma tunnen, et ma ei saa kunagi nende sarnaseks,” ütles ta. Kuna sportimine oli olnud tema jaoks emotsionaalse valu allikas, oli Lucy loonud uskumuse, et treenimine ja sport ei ole osa sellest, kes ta on; et temast ei saa kunagi “ühte nende hulgast”, kes teevad sporti. Ma lihtsalt ei ole selles hea ja ma ei saa hakkama. Kuna sportimine loob sageli seosed kooliaegsete kehalise kasvatuse tundidega, võtame seda mõnikord kui võistlust, milles osalemiseks ei ole me “piisavalt head”. Nagu me oleme näinud, sõltuvad meie kogemused suuresti uskumustest. Kui me usume midagi sellist, et ma lihtsalt ei ole sportimises hea, muutub see uskumus tõelisuseks, millekski, mida me enda arvates ei suuda muuta.
Kui me sellest uskumusest vabaneme, siis näeme, et sportides ei pea sa olema hea ega halb, sa ei ole võitja ega kaotaja. Sportimine on osa sellest pühast suhtest, mis meil kõikidel on oma kehaga. Liikumine on moodus väljendada tänulikkust selle eest, et me elame. Treenides ei pea me olema täiuslikud, me ei pea olema ei kiired ega tugevad. Regulaarse liikumisega me lihtsalt toetame oma tervist.
Mulle ei meeldi sportida
Kui keegi ütleb mulle, et talle ei meeldi sportimine, siis ütlen ma vastu, et tegelikult kehale meeldib sportimine. Sportimise vastu astub välja meie meel, mis arvustab ja karistab end selle käigus. Tõsiasi on see, et keha vajab liikumist. Uuringud on näidanud, et istuv eluviis on tervisele ja enesetundele kahjulik. Kui me end ei liiguta, kannatame rohkem erinevate valude käes ja suurenevad võimalused haigestuda.
Treenimine või enda liigutamine valmistab mulle piinlikkust
Sageli on nii, et see kriitika, mida me teiste poolt kardame, on tegelikult kriitika, millega me ise end üle külvame. Meil on sageli enda kohta äärmiselt negatiivsed uskumused, tänu millele me arvustame end karmilt.
Sportimine ei sobi sinu elustiiliga
Kui meis on alateadlik vastupanu sportimise suhtes, siis võtame sageli omaks uskumused, et treenimine lihtsalt ei sobi meie elustiiliga. Selle asemel, et seista silmitsi oma sisemise reaalsusega (meie uskumuste ja emotsioonidega oma keha ja sportimise suhtes), otsime väliseid asjaolusid, miks me ei saa minna trenni. Mul ei ole aega. Autumn uskus siiralt, et tal ei olnud joogatundideks aega. Iga kord, kui ta seda väitis, tõi ta välja pikad ja keerulised selgitused oma tiheda päevakava kohta. Ta uskus neid selgitusi tõestavat, et tal ei ole sportimiseks aega. Kui me aga jõudsime tema vastupanu tõeliste juurteni, leidsime, et tegelikud põhjused, miks ta ei leidnud joogatundideks aega, olid hoopis hirm ja enesekriitika. Kui me ütleme, et meil ei ole sportimiseks aega, ütleme tegelikult, et me ei tea, kuidas seista silmitsi oma sisemise tegelikkusega. Me ei tea, mida teha oma emotsioonide, stressi ja võib-olla ka mälestustega, mis mõjutavad meie suhtumist sportimisse. Päevas on 1440 minutit ja kui sellest kasutada 30 minutit sportimiseks, siis jääb veel piisavalt aega ka kõige muu jaoks. Mõned kõige edukamad (ja hõivatumad!) inimesed maailmas leiavad aega enda treenimiseks, sest nad usuvad, et just see on nende edu alus. Mis siis sind takistab?
Ma olen sportimise jaoks liiga väsinud
Me ei liiguta ennast, sest oleme liiga väsinud, ja me oleme liiga väsinud, sest ei liiguta end. Kuidas sellest surnud ringist läbi murda? Kui me tunneme end sportimise jaoks liiga väsinuna, siis tundub mõte, et treenimine annab meile energiat, lihtsalt naeruväärne. Diivanil mõnulemine tundub palju parem variant! Kuigi me võime teada ja isegi uskuda, et aktiivne füüsiline tegevus annab meile energiat, on mõnikord raske ise oma väsimusest üle saada. Puhas tahtejõud mõnikord küll toimib, kuid enese sundimine ainult võimendab mõtet, et sportimine on karistus. Sageli on meie väsimuse põhjus ka stress. Kui me vähendame oma stressitaset, avastame, et meil on palju rohkem energiat, kui alguses arvasime.
Kuidas sportimine muudab su tegemised efektiivsemaks? Kas on üldse võimalik olla nii hõivatud, et ei leia aega sportimiseks? Virgin Groupi asutaja Richard Branson on pannud aluse rohkem kui 400 firmale. Ta on avaldanud raamatuid, tegeleb aktiivselt heategevusega ja tal on palju hobisid. Kui temalt küsida, kuidas ta kõike seda jõuab, nimetab ta alati füüsilist aktiivsust kõige olulisemaks faktoriks, et kõigega hakkama saada. Uuringud näitavad, et tal võib olla õigus. Füüsiline aktiivsus suurendab loovust, aitab sul paremini magada ja annab energiat; see aga muudab su tegutsemised efektiivsemaks. See tähendab, et kui sul on palju teha, siis tuleb ka rohkem sportida.
Ühes Georgia ülikoolis läbi viidud uurimuses leiti, et istuva eluviisiga, kuid terved täiskasvanud, kes kuue järjestikuse nädala jooksul tegid kolm korda nädalas 20 minutit mõõdukat aeroobset treeningut, tundsid end palju energilisemana ja olid vähem väsinud.
Valu ja/või haigus ei lase mul treenida
Kui me peame tegelema terviseprobleemidega, seisame sageli silmitsi väga tõeliste piirangutega selles suhtes, mida meie keha suudab teha. Kui me suudame oma piiranguid aktsepteerida, et vabaneda stressist, emotsioonidest ja füüsilisest valust, mida meie tervislik seisund on tekitanud, siis näeme, et saame siiski teha midagi, et hoida ennast füüsiliselt aktiivsena. On olemas isegi videod treeningutest, mida sa saad teha toolil istudes.
Seega, loobu vabandustest juba täna ja sinu keha on sulle tänulik!
Allikas: Alkeemia lugemisnurk | Milleks treenida? + 5 soovitust treenijatele
10 üllatavat põhjust, miks su kehakaal ei taha langeda
Kui soovid kaalust alla võtta, siis unusta kohe need mõtted
Milline on sinu lemmikjoogi mõju sinu kehakaalule?
Miks on nii raske soovitud kaalu hoida?
Vabane emotsionaalsest söömisest ja vähenda kehakaalu koputamise ehk EFT abil
