Küti ja korilase eluperioodil otsis inimene peamise osa valgest ajast süüa ja elas sellest hoolimata enamasti näljas. Ning suri noorelt mõne nakkuse või muu haiguse kätte. Paleodieedi usku inimeste isu see asjaolu ei riku ja neil jagub usku, et just selle aja toit päästaks tänase elu tervise probleemidest. Aga toidu koosseisu üle võib pikalt diskuteerida.
Teises kaasuvas nähtuses on lihtsam üksmeelele jõuda. Oleme tollest kaugest ajast pärinud toidu ahnitsemise programmi krabada võimaluse tekkides seda endale rohkem kui süüa jaksame. Uuema aja väljenduseks on reageerida himuralt näiteks kaubanduskeskustes toidu sooduspakkumistele. Ürgse refleksina püüame energiat kokku hoides saada enda kätte rohkem toitaineid. Tahtele ei taha see nähtus alluda. Kaudse tõendina ületab ju planeedi ülekaaluliste arv alatoidetute oma. Ürgse jõu taltsutamatusest kõnelevad ka kaalujälgijate enamuses pettumust valmistavad arvukad dieediprogrammid.
Hea ärimees kasutab inimese nõrkuseid ära. “Hea” on ta siis vaistu ja äri edu mõttes. Moraalses plaanis võib headuse osas vaielda, sest ülekaalust tingitud tervishoiu kulutused ületavad mitmekordselt toidu müügist saadava äri kasumit. Samas ei pea iga toiduäri olema küüniline ega paheline kui püüab liituda meie ja toidu vahelise üha keerulisemaks kujuneva armuafääriga.
Protsessi innovatsioon aitab paremini näha inimese nõrkust. Võib-olla, et ka saatust. Kaks tuntud panka, Morgan Stanley ja Goldman Sachs püüavad motiveerida Uberi omanikke, et need viiks ettevõtte aktsiad börsile. Kuuldavasti hinnatakse ettevõtte väärtuseks 120 miljardit dollarit. Aasta varem räägiti umbes 68 miljardist dollarist. Väärtuse kasv on vaataja silmades. Seda ei paista segavat miljarditesse ulatuvad iga aastased kahjuminumbrid. Otse vastupidi, investorid näevad ettevõttes midagi Amazoni laadset. Taoline võrdlus on lihtne tekkima, arvestades kui kaua Amazon kahjumis elas. Nüüd aga on tegemist maailmas teisena triljoni dollarit väärtuse ületanud ettevõttega mille juht ja asutaja on ühtlasi maailma rikkaim inimene. Seetõttu leiab Uber jätkuvalt raha ettevõtte arendamiseks. Lisaks mängis investorite närvidel raamatupidamine, informeerides kevadel avalikkust, et nad jõudsid käesoleva aasta esimeses kvartalis esimest korda kasumisse. Selle teesiga ei taha kõik nõustuda, pidades sõnumit uute ettevõtete omandamisest ja mitte põhitegevusest tulenevaks efektiks.
Kirjeldatud rahade kokkulugemise teema on vajalik taustainformatsioon Uberi toiduga seotud äri tutvustamiseks. Juba mainitud Morgan Stanley ja Goldman Sachs hindavad sööjate ja toiduvalmistajate vahel transporditeenust pakkuva UberEats teenuse väärtuseks 20 miljardit dollarit. Pankurite hinnangul jõuab toiduvedu enne kasumisse kui inimeste vedu. Mida võiks pidada mõneti loogiliseks, kuivõrd oma kõhtu on ikka alati muust olulisemaks peetud.
Toimetades restoranide menüüdest valitud toitu kodudes ja kontorites tühja kõhuga ootavatele klientidele oli firma kevadeks teeninud 6 miljardit dollarit. Jättes kõrvale üle miljardi potentsiaalse sööjaga Hiina turu on UberEats kujunemas maailma suurimaks toidutarnijaks. Võrreldes 350 linnas pakutava taksoteenusega toimetab Uber toitu erinevate riikide 250 linnas. Peadirektori sõnade järgi on eesmärk jõuda linnade arvepidamises taksoteenusele järele. Mis pole sugugi võimatu, sest toidu transpordiäri käive kasvab paarsada protsenti aastas. Sama inimliku vajaduse teenimise võimalust on märganud paljud konkurendid, sealhulgas Eesti linnade tänavatel vuravad söögilõhnalised kullerid.
Suuremate riikide turgudel on tegijaid rohkem ja konkurents tihedam. Nendega võrreldes on Uberi teenus kõige kiiremini kasvav ja vähemalt investorite isu tundvate pankurte arvates kaks korda väärtuslikum kui USA turul tegutsev suuruselt teine GrubHub.
Seega kui kütid ja korilased pidid päev otsa kõhutäie nimel liikuma, asendab toidukuller isegi poe või restorani külastusele kulunud sammud tõenäoliselt kontoris istudes teenitud raha kuluga. Vähenevate sotsiaalsete kontaktide asemel on juba Facebook ja kustuvat liikumisinstinkti on rahuldamas luid ning lihaseid koormusest vabastavalt tõhusalt arenev virtuaalreaalsus, inimeste maailmaks peetava toimimise eest valmistutakse vastutust loovutama robotitele ning tehisintellektile jne.
Paistab, et inimese lugu kulgeb nähtamatu aga tajutava programmi järgi. Teele lõpliku lahenduseni on veel jäänud mõned äriideed.
Autor: Kristjan Port