Suhtlusvõrgustikul Facebook on hetkel ligi 770 miljonit kasutajat üle kogu maailma. Internetisõprade nimekirja pikkus on väga erinev – see võib olla vaid kümme või ulatuda kõvasti üle tuhande. Seni pole teada, kas Facebook peegeldab inimese tegeliku sotsiaalvõrgu suurust.
Wellcome’i trusti ja Londoni ülikooli kolledži uurimisrühma juht Geraint Reesi sõnul on sotsiaalvõrgustikel inimesele tohutu mõju, kuid siiani ei saada täpselt aru, kuidas need inimese närvisüsteemi mõjutavad. Seetõttu väidavad paljud, et internet mõjub inimestele halvasti, kuigi väitel pole teaduslikku tõestust.
Rees ja tema kaastöölised analüüsisid 125 üliõpilase aju tomograafipilte ning võrdlesid nende virtuaalseid sõbraliste ja päriselu sõprade arvu. Kõik katseisikud olid usinad sotsiaalvõrkude kasutajad.
Selgus, et Facebooki sõprade arv oli seotud hallaine hulgaga teatud ajupiirkondades. Hallaine koosneb peamiselt närvirakkude kehadest, selles toimub info töötlemine. Mõnda aega tagasi näitasid neuroteadlased, et headel suhtlejatel on emotsionaalsuse ning mäluga seostatavas mandeltuumas rohkem hallainet. Reesi katsed näitasid, et see kehtib ka virtuaalilmas – pikema sõbranimekirjaga inimestel oli suurem mandeltuum.
Suurema hallaine hulgaga vasak vahelmine oimukäär ja parem ülemine oimuvagu pikendasid samuti internetisõprade nimekirja. Uurijad ei leidnud küll seost päriselu sõprade arvuga, kuid nende ajuosade ülesanded on väga põnevad.
Oimukääru funktsioonide hulgas on näiteks pilkudele vastamine. Oimuvagu aitab inimesel aru saada, et tema läheduses liikuja on elusolend. See ajuosa ei tööta korralikult paljudel autistidel.
Uurijad rõhutavad siiski, et nad leidsid seose mitte põhjuse: praegu pole võimalik öelda, kas suurem arv Facebooki-sõpru teeb aju suuremaks või ongi mõnel inimesel kaasasündinud eeldus omada rohkem sõpru. Seega jääb praegu vastuseta ka küsimus, kas internet muudab aju.
Lisaks huvitas Londoni neuroteadlasi see, kui paljude inimestega suhtlevad Facebooki kasutajad interneti väliselt.
Katsealused pidid vastama erinevatele küsimustele. Näiteks – kui suur on kontaktide arv telefonis, mitu sõpra saadab sünnipäevaks SMSi, kui palju suheldakse vanade klassikaaslastega.
Vastuste põhjal võib arvata, et inimesed suhtlevad pärielus ja internetis üsna sarnasel moel ning nende kontaktide arv on samas suurusjärgus.
“Suur osa Facebooki liitunutest kasutab internetti oma olemasolevate suhete hoidmiseks. Nad ei loo ainult virtuaalsetest sõpradest koosnevaid uusi võrgustikke,” selgitas Rees.
Uurimus ilmus ajakirjas Proceedings of the Royal Society B.
Loo autor Piret Pappel, www.novaator.ee
