Viimati tekkis taasiseseisvunud vabariigis metsakaitseline rahvaliikumine 2011. aastal, kui sündis rahvaliikumine Eesti Metsa Eest. EME tekkis vastukaaluks samal aastal vastu võetud metsanduse arengukavale, mis nägi ette, et aastatel 2011-2020 võib raiuda 12-15 miljonit tihumeetrit puitu aastas. Intensiivsele arengukavale seisid vastu nii Riigikontroll, keskkonnaühendused, ökoloogid, ajakirjanikud kui rahvas, aga sellegipoolest võeti kava vastu. Tollal rahvaliikumine küll hääbus, aga viimase aasta jooksul on rahvas endisest hoopis laialdasemal kujul "liikuma" hakanud, kuna massiivne looduse kallal toimunud hävitustöö on kõigile üha rohkem näha ja teada.
Vana metsa puudusKeskkonnaministeerium leiab, et Eesti raiemahud on jätkusuutlikud, sest raietega ei ületata meie metsade juurdekasvu. Seejuures ei arvestata olulise tõsiasjaga, et suur osa juurdekasvust toimub noores metsas, mis jõuab raieküpsesse ikka alles aastakümnete pärast. Raiutakse aga just vanemat, küpset metsa.
