Karusnahka reklaamitakse siiani loodussõbraliku materjalina, olgugi et see ei jõua toodetesse kunagi loomulikul, töötlemata kujul. Mida karusnaha töötlemine endast täpsemalt kujutab?
Karusloomafarmidest saadetakse nahad pärast loomade tapmist parkimistöökodadesse Ida-Aasias, kus keskkonna- ja tervisemõjudest lähtuvad seadused on võrreldes Euroopaga oluliselt leebemad ja järelvalve väiksem. Just nahkade töötluses kasutatavate kemikaalide põhjal hindab Maailmapank karusnahatööstust üheks maailma hullemaks raskemetallireostust tekitavaks tööstuharuks. Sellest, et nahkade töötlemisel kasutatavad mürgid pole Eestis ja mujal Euroopas müügil olevatest valmistoodetest kuhugi kadunud, annavad tõestust mitmed Euroopas läbi viidud laboriuuringud.
Mürgid karusnahas
Aastal 2011 lasi organisatsioon Four Paws koostöös EcoAidiga sõltumatus laboris analüüsida 35 karusnahkset toodet, mis olid ostetud seitsmest Euroopa riigist: Saksamaalt, Suurbritanniast, Hollandist, Austriast, Rumeeniast, Šveitsist ja Bulgaariast. Nende hulgas oli Eestiski müügil olevate brändide tooteid, näiteks Woolrich, Nickelson, Diadora, Max Mara, Burberry, Moncler, Napapijri, Passigati, Poivre Blanc ja Sportalm.
Laboriuuring oli kitsendatud 15 mürgise kemikaali tuvastamisele ja mõõtmisele, mis naha kaudu hõlpsasti imenduvad ja võivad kandja organismi aastateks ladestuda.
74% toodetest sisaldas ohtlikes kogustes formaldehüüdi, kergesti lenduvat ja läbi naha imenduvat mürgist gaasi. Formaldehüüd on genotoksilise mõjuga, allergiaid ja vähki tekitava toimega. Erinevad teadaolevad formaldehüüdi mürgistuse sümptomid on näiteks silma- ja nahaärritused, kõhulahtisus, bronhiit, meeleoluhäired, depressioon, juuste väljalangemine ja mälukaotus. Formaldehüüdi kasutatakse karusnaha töötlemise eri etappides säilitusainena, parkimisvahendina ja seda leidub värvide koostises.
94% toodetest sisaldas ohtlikes kogustes alküülfenooletoksülaate, mis toimivad organismis sarnaselt östrogeeniga, häirides hormonaalset tasakaalu. Alküülfenooletoksülaate tarvitatakse rasu eemaldamiseks kuivatatud karusnahkadelt enne parkimist.
17% proovidest sisaldas ohtlikes kogustes polüaromaatseid süsivesinikke, mis on oluliseks koostisosaks asfaldi ja fossiilkütuste valmistamisel. Nahakontakti kaudu ja sissehingates võivad need tekitada vähki. Kokku tuvastati kaheksa eri polüaromaatsete süsivesinike ühendit.
12% proovidest sisaldas ohtlikes kogustes fenüüldiamiine, õhu teel ja läbi naha imenduva allergeene. Fenüüldiamiinid on karusnaha värvide koostises.
9% proovidest sisaldas kriitilistes kogustes raskemetalle nagu kroom, plii, elavhõbe ja boor. Kroomsoolad on kasutuses karusnahkade nülgimise järgsel kuivatamisel, trivalente kroom nahkade parkimisel. Kroomparkimisel kasutatakse booraksi kujul ka boori. Pikaajaline kokkupuude boori ühenditega võib tekitada mürgituse ning avalduda kesknärvisüsteemi talitluse häiretena. Pliiühendeid kasutatakse karusnaha värvimisel ja säilitamiseks. Need on vähki tekitava, toksilise ja mutatsioone esilekutsuva toimega. Elavhõbedat leidub karusnahavärvides. See imendub organismi soola kujul kergesti.
6% proovidest sisaldas ohtlikes kogustes säilitusaineid nagu ortofenüülfenool, mis võib tekitada iiveldust ja nahaärritust.
Tegu on seniajani kõige suuremahulisema karusnahksete toodete toksilisust hindava uuringuga. Kemikaalide ohtlikkuse hindamisel lähtuti kolmest – EcoAidi toksikoloogide kokku lepitud piirmääradest, nahatööstuse enda seatud piirmääradest ja seaduslikest piirmääradest, juhul kui need olid paika pandud.
Kokkuvõteks hinnati:
• 14% toodetest labori poolt väga raskelt mürgiseks ja tervisele äärmiselt ohtlikuks
• 83% toodetest raskelt mürgiseks ja tervisele ohtlikuks
• 3% piisavalt mürgiseks, et nende kasutamist mitte soovitada
• 0% ohutuks
Lasterõivaste uuringud
2014. aastal viis Itaalia loomakaitseorganisatsioon LAV läbi uuringu kuni 36kuustele lastele turustatud karusnahksete toodete peal. Brändide hulgas olid ka Eestis müüdavad D&G ja Woolrich. Laboritulemused näitasid proovides sisalduvat formaldehüüdi, nonüülfenooletoksülaate ning heksavalentset ja trivalentset kroom, mis tulenevad naha kuivatamisel ja parkimisel kasutatava raskemetalli kroomi oksüdeerumisest. Heksavalentne kroom on nahka ja limaskesti söövitava ning vähkitekitava toimega. Trivalentne kroom on tuntud allergeen. Uuringu tulemusel andis Itaalia tervisekaitseministeerium korralduse eemaldada turult kaks kroomühendeid sisaldanud rõivaeset.
2016. aastal viis Hollandi organisatsioon Bont voor Dieren läbi laboriuuringu Airforce’i , Versano, Woolrichi, Nickelsoni ja Canada Goose’i lastejopedel. Kolme viimase brändi tooted on saadaval ka Eesti turul. Viis jopet kuuest sisaldasid ohtlikes kogustes formaldehüüdi ja etoksülaate. Lasterõivaste puhul on mürkide sisaldus eriti ohtlik, kuna lapse organism on väliskeskkonna mõjudele kaitsetum.
Jälgi märgistust ja rõivaeseme detaile
Karusnahksetel toodetel tehtud laboriuuringud põhjendavad, miks karusnahka ei tohiks nimetada looduslikuks ega loomulikuks materjaliks. Nahkade töötlemisel kasutatud kemikaalid on alles ka lõpptootes, sõltumata brändi ekslusliivsusest. 2012. aastast alates peavad Euroopa Liidus kõik ehtsast karusnahast valmistatud tooted olema vastavalt märgistatud – tee enda ja oma lähedaste tervist säästev valik ja ära osta ehtsast karusnahast tooteid. Pea meeles, et suurim osa karusnahast läheb detailide nagu jopekraede, mütsituttide, kindaääriste, saapaservade, võtmehoidjate ja pastakatupsude tootmiseks. Lehelt MTÜ Loomus, saab vaadata, millised rõivabrändid on karusnaha kasutamisest juba loobunud nii Eestis kui ka mujal maailmas.
Autor: Lea Soorsk, MTÜ Loomus
