Karmid faktid teadlastelt: looduse olukord planeedil Maa

“Vahel keegi räägib rõõmsasti, et: “Majandus on elu alus! Peame rohkem tarbima, et majanduskasvu elavdada!” ja “Meil siin Eestis on tegelikut ikka üsna okei, meil pole kunagi rohkem metsa olnud, ökosüsteemi kriisis on süüdi suurriigid!” jms. Siis püüan ikka vihjata, et inimeste kui bioloogiliste olendite elu alus on loodus – teate ju küll: õhk, vesi, toit, maa. Meie inimliigina sisaldume looduses ja sellesse piiratud ressurssidega terviksüsteemi peab ära mahtuma kogu meie ühiskond, koos oma ühe alustala majandusega, ja on ju naiivne arvata, et piiratud ressurssidega planeedil on võimalik piiramatu majanduskasv – kas sellest on tõesti raske aru saada? Tundub ju loogiline … Nagu ka see, et Eesti on samamoodi osa terviklikust ökosüsteemist nimega planeet Maa, või nagu James Lovelock teda nimetab – Gaia,” kirjutab Ingrid Peek oma facebooki lehel.

Teadlased muudkui hoiatavad, juba aastakümneid ja aina murelikumalt, et kui me inimkonnana oma tegevustes siin planeedil kohe midagi ei muuda, siis ootavad meid ees erakordselt suured geopoliitilised vapustused.

Aga las teadlaste uuringud ja faktid räägivad ise olukorrast kosmosejaamal Maa:

– Viimase 100 aaasta jooksul on inimpopulatsioon kasvanud 4 korda, haritava maa pind 2 korda, veekasutus 8 korda, energiakasutus 16 korda, tööstustoodang 40 korda (ehk siis kõigil on 10 korda rohkem asju kui sajand tagasi), CO2 kontsentratsioon on tõusnud selle aja jooksul kaks korda rohkem kui viimase 400K aasta jooksul. Elu on parem ja eluiga pikem, haridus ja majandus ja üldine heaolu on kasvanud – aga sellel kõigel on oma kallis hind.

*

Kahjurliik inimkond ehk 6. massiline väljasuremislaine:

– Uuringu kohaselt moodustavad maailmas elavad 7,6 miljardit inimest kogu eluloodusest vaid 0,01%. Kuid alates tsivilisatsiooni algusaegadest on inimkond põhjustanud 83% metsikute imetajate ja poolte taimeliikide väljasuremise, samas kui meie peetavate kariloomade arvukus üha kasvab.

– Planeet on inimtegevuse tagajärjena niivõrd muutunud, et teadlased on valmis välja kuulutama uue geoloogilise ajastu – antropotseeni – alguse.

– Uuring avaldab ka seda, et tehistingimustes kasvatatavad kodulinnud moodustavad kõigist planeedi lindudest tervelt 70% ning vaid 30% elavad vabas looduses.

– Imetajate jaoks on seis veelgi hullem – 60% kõigist Maal elavatest imetajatest on kariloomad, enamasti lehmad ja sead, 36% on inimesed ning vaid 4% on metsloomad.

– Viimase 50 aasta jooksul on planeet kaotanud hinnanguliselt poole kõigist loomadest.

– Ookeanides on kolm sajandit kestnud vaalapüük vähendanud mereimetajate hulka 4/5 nelja viiendiku võrra.

– Professor Ron Milo (Iisraeli Weizmanni Teadusinstituudist, kes on teadusajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences avaldatud uuringu eestvedaja) sõnul on inimese mõju elusloodusele on üüratu, iseäranis seoses sellega, mida me süüa otsustame: “Meie TOIDUVALIKUL on tohutu mõju loomade, taimede ja teiste organismide elupaikadele. Tahaksin loota, et inimesed võtavad seda uuringut arvesse oma maailmavaate ja tarbimisharjumuste kujundamisel.”

*

Lihatööstus:

– Eestis: Värsked statistikaameti andmed näitavad, et eestlased tarbivad jätkuvalt enim sealiha, täpsemalt 40,7 kilo inimese kohta. Lisaks on kogu lihatarbimine viimase viie aastaga kasvanud ligi 15%.

– Ka pikemas perspektiivis on sealiha tähtsus Eesti inimese toidulaual kasvatanud – kui viisteist aastat tagasi tarbis keskmine Eesti elanik 26,8 kilo aastas, siis mullu küündis see juba 40,7 kiloni aastas. Sealihale järgneb linnuliha, mida tarbiti 2017. aastal 25,8 kilo inimese kohta, veiseliha 12,6 kilo ning lamba- ja kitseliha ligi 0,5 kilo inimese kohta aastas.

– Kokku sööb Eesti inimene 79,6 kg liha aastas = u 200 g päevas.

– Maailmas on viimase 50 aastaga lihatarbimine neljakordistunud: kui 1963. a tarbiti 78 miljonit tonni liha aastas, siis 2014. a tarbiti juba 315 miljonit tonni ning 2050. aastaks ennustatakse lihatarbimise kasvu 455 miljoni tonnini aastas. Keskmiselt sööb iga inimene aastas 43,4 kg liha.

– Loomakasvatus toodab 13,5-18% kõigist inimtekkelistest kasvuhoonegaasidest. Võrdluseks: autod, lennukid, rongid ja teised transpordivahendid kokku paiskavad õhku 13,1% inimtegevuse poolt tekitatud kasvuhoonegaasidest.

– Selleks, et saada üks kilo loomaliha, kulub umbes 10 kilo teravilja ja 5000-20 000 liitrit vett. Võrdluseks: ühe kilo nisu tootmiseks kulub 500-4000 liitrit vett.

– Kolmandik kogu maakeral toodetud teraviljast läheb loomadele söödaks. USA-s söödetakse üle 70% teraviljast kariloomadele, Euroopa Liit impordib aga umbes 70% oma loomasöödast, mille kasvatamiseks kulub 20 miljonit hektarit maad väljaspool Euroopat. Euroopa Komisjon on öelnud, et “Euroopa põllumajandus on võimeline toitma Euroopa inimesi, kuid mitte Euroopa loomi”.

– 30% kogu maismaast kasutatakse põllumajandusloomade kasvatamiseks, kas karjamaana või sööda tootmiseks. Kariloomade pidamine on üks peamisi metsa hävimise põhjuseid, eriti Ladina-Ameerikas, kus leiab aset kõige ulatuslikum metsaraie. Igal aastal raiutakse maha tuhandeid hektareid vihmametsi, et saada põllumaad, mida kasutatakse eelkõige loomasööda (soja ning maisi) kasvatamiseks.

– Hinnanguliselt on maha raiutud ja põletatud ligi 20% Amazonase vihmametsadest ning igas sekundis hävib järgmine jalgpalliväljaku suurune ala. Kuid vihmametsad on meie planeedi jaoks elulise tähtsusega: nad toodavad üle 20% hapnikust ning eemaldavad atmosfäärist miljoneid tonne CO2, ladustades selle maapinnas. Vihmametsad on koduks 50% maa looma- ja taimeliikidest, millest paljud on tänaseks ohustatud.

– Ülekalastamine on samuti suur probleem: keskmiselt sööb inimene aastas 19 kg kala, mis on 2 korda rohkem kui 50 aastat tagasi.

– 2016. aastal püüti 171 miljonit tonni kala üle kogu maailma (sellest ligi veerand salapüük), aastaks 2030 prognoositakse, et aastane kalapüük on 201 miljonit tonni on salapüük.

– Maailma Loodusfond (WWF) hoiatas juba kolm aastat tagasi, et 40 aasta jooksul on kadunud ligi pool mereelu ning aastal 2050 tõenäoliselt ei ole enam koralle.

*

Mullad on vaesunud:

– ÜRO toiduorganisatsioon on öelnud, et meil on jäänud koristada veel 60 saaki ehk ilmselt kusagil 60 aasta jooksul kahanevad toidu kasvatamise võimalused maakeral nii dramaatiliselt, et muutub raskeks toita kogu maakeral elavat rahvahulka.

– 45% põllumajanduseks sobivatest muldadest on degradeerunud, elurikkus neis on hävinud, oma töö on teinud põllumajandusmürgid, väetised, monokultuurne intensiivpõllumajandus.

– Intensiivpõllumajandus vähendab orgaaniliste ainete ja toitainete varusid mullas, mis tähendab, et pinnas kurnatakse kiiresti ja püsib pidev vajadus uute põllumaade järele.

*

Läänemere surnud tsoonid:

– Keskmine merevee soojenemine on Läänemeres olnud keskmisest tasemest kiirem. Läänemere hapnikuvaeste “surnud tsoonide” levik on 115 aastaga kümnekordistunud.

– Varasematest aastatest on Läänemeres jätkuvalt palju saasteaineid. Läänemere ökosüsteem vaevleb praegu soojenemise, hapestumise, toitainetega reostatuse ja hapnikupuuduse tasemel, mis hakkab enamikku rannikualasid mõjutama alles tulevikus.

*

tarbimine keskkonnale kaasa toob.

13. Prognoosima teaduspõhiselt, milline on kaitsekindel ja jätkusuutlik inimhulk maakeral; samal ajal koondades rahvaid ja riigijuhte seda teaduspõhist prognoosi toetama.

*

Teadlaste faktid koondas oma Uuring: inimkond moodustab vaid 0,01% kõigist elusolenditest, aga on hävitanud 83% kõigist imetajatest

Keskkonnateadlane: katastroof tuleb, küsimus pole mitte “kas?”, vaid “millal?”

Paul Emmet. Tarbimine tappis su kultuuri

Planeedile mahub ka 10 miljardit inimest, kuid lihatünnid peavad kaduma

Vaata lisaks: Bioneer.ee, Killerkott.ee, Terveilm.ee, Worldwildlife.org

Seotud

5 praktilist nippi

Liitu meie uudiskirjaga ja saa 5 praktilist nippi kuidas kiiresti enda meeleolu tõsta.