Räägitakse, et karmat saab muuta, tervendada, tühistada ja lõpetada. Veel räägitakse, et praegusel ajastul karmat enam ei teki. Kuidas selle sanskriti keeles saatust või tegu tähendava sõnaga, oma olemuselt põhjuse ja tagajärje seadusega lood ikkagi on.
Karma ei mõtle ega valva su üle. Ta on neutraalne põhjuse ja tagajärje seadus. Sa teed midagi ja sellel on tagajärg. Miski juhtub ja sellel on põhjus. Inimesed ja universum on osa ühest suurest tervikust, milles kõik on omavahel seotud ja mõjutab kõike. Nii on öeldud raamatus.
Mida külvad, seda lõikad
“Eesti keeles väljendab karmat vanasõna: mida külvad, seda lõikad ehk igal teol on tagajärg. See, et karmat ei ole või ei teki, on minu meelest imelik väide, sest me teeme ju kogu aeg midagi. Isegi kui mediteerid tühjuses, on see ikkagi millegi tegemine. Me loome karmat pidevalt, sest ei ole võimalik olla tegemata. See on inimesena olemise reegel,” ütleb kümnetes India templites ja aašramites käinud ning kümnete India pühameestega kohtunud Villido.
Karma on tema sõnul mitte mõiste, vaid protsess ning see kehtib mitte ainult inimeste, vaid kõige olemasoleva: looduse, aatomite, mille iganes kohta. Midagi tehes me muudame ning see, mille kallal me midagi teeme, ei ole pärast seda enam endine, kaasa arvatud me ise. Karma seadus on nii see, kui inimene millegi ostmiseks laenu võtab ja võlad kaela saab, kui ka iga emotsionaalne tegu. Kellegi peale viha välja valades toimub muutus nii partneris, kui sinu enda sisemaailmas ja füsioloogiliselt ka su organismis.
“Põhjuse ja tagajärje seadus ei ole inimeste loodud, vaid avastatud iidsetel India ja temaga piirnevatel aladel elanud tarkade poolt…või hoopis enne neid.
See on samasugune igavikuline ja universaalne nagu maa külgetõmbejõu seadus. Millal ja kustkohast aga iga üksiku inimese karma alguse on saanud, on väga raske öelda. Selleks peaks igaüks teadma oma algust, millal ta midagi tegema hakkas,” räägib Ingvar asja põnevaks.
Veedaliku astroloogia järgi mõjutavad karmat ka üheksa planeeti, ning seda väga olulisel määral. – Kas see tähendab, et ma ei saa sinna midagi teha, et minu sünnihetk on määranud ära nende planeetide mõju mu saatusele? – “Ei saa jah,” kostab Villido. “Veedade horoskoop kasutab kuu-, mitte päikesekalendrit ja ma võin oma kogemusest öelda, et see on ülitäpne. Kuna sealne tsivilisatsioon on iidne, on seal jõutud välja töötada ka erinevaid rituaale kas siis planeetide negatiivse mõju vähendamiseks või head karmat loova mõju suurendamiseks. Mõistagi ei käi see nii, et vahid Saturni poole ja ütled talle: Kuule, jäta järele.”
Kas rituaalidega mõjutatakse minu seisundit mingi planeedi suhtes? – “Ei. Väga keerulise protseduuristikuga toiminguid tehakse mitte inimesele, vaid just planeetidele. See on midagi palju enamat, kui nende läbi universumi mõjutamine. Tänapäeva teadus pole nii hämmastavalt täpse tehnoloogiani veel jõudnudki. Pealegi töötab see 100%!”
Suguvõsast pole pääsu
Suguvõsa, kuhu laps sünnib, vastab tema eelmise elu lõpus kujunenud karmilisele tulemusele. Aga suguvõsa karma? Saan kinnitust, et laps sünnib suguvõssa tühja lehena. Ta ei mäleta, sest tal puudub ligipääs oma eelnevate elude infole, ta mälu on blokeeritud. Teda hakatakse õpetama suguvõsa teadmiste järgi, talle antakse maast madalast edasi väärtused ja kogemused – perekultuur, nagu Ingvar seda kutsub.
“Uurides, miks sünnib laps just sellesse perre ja suguvõssa, mitte mõnda teise, olin hämmeldunud, kui nutikalt see on karma seaduse poolt sarnasuse printsiipi arvestades kindlaks määratud. Suguvõsa, kuhu laps sünnib, vastab tema eelmise elu lõpus kujunenud karmilisele tulemusele.
See ootab teda uues elus juba ees, sest tema ja selle pereliini karmiline tulem on sarnased. Piltlikut öeldes korjab laps sündides taas üles oma karma ja jätkab katkenud teekonda.”
Aga kuidas on siis lood sellega, et me ise valime endale ema, isa, suguvõsa? – “Ei-ei. See tähendaks vaba tahet, aga see ei tööta. Valida saavad teadlikult ainult üksikud, need, kes on karmast vabanenud, saavutanud mokša. Nagu näiteks laamad Tiibetis, kes ütlevad, kuhu nad inkarneerudes uuesti sünnivad. Ent selliseid inimesi on maamunal väga vähe.”
Tavainimese valikuvõimalused jäävad tema karma piiridesse. Ja meeldigu see või mitte – oma karma eest pääsu pole. Inkarneerumise põhjusekski on karma ning ümbersünnid kestavad seni, kuni inimene tuleb teadvele, see tähendab saab aru oma jumalikust päritolust. Inkarneerub vaim, inimene ise, tema kõrgem mina ja mittemateriaalne olemus.
Taassündides tuleb alati kaasa ka inimese mälu. See ei muutu kunagi,ent enamjaolt puudub sellele juurdepääs. Kas taassünnib ka hing – see, mis annab inimesele elususe ja asendab vaimu seni, kuni inimene iseendast teadvele ei ole tulnud, Ingvar öelda ei tea, kuid arvab, et hing on iga kord uus.
Imelised siddhad
Mokša, sanskriti keeles vabanemine, tähendab vabanemist sünni, elu, surma ja taassünni kordumisest ning sellega kaasas käivatest kannatustest. Mokša seisundisse on jõudnud siddhad, kes erapooletute ja sõltumatutena on aegade algusest peale uurinud seda reaalsust, milles me elame, ning tema seaduspärasusi, millest üks on ka karma seadus.
Legendi järgi kuulis esimene siddha, olles ise mere põhjas kala kõhus, kuidas jumal Šiva tutvustas oma abikaasa Parvathile joogateadust. Praegu arvatakse siddhasid olevat 1008. “Nende teadlaste uurimistööst on saanud alguse kõik iidsed teadmised. Nende loodud on sanskriti ja tamili keel, nende kirja pandud on looduse seaduspärasustest rääkivad veedad. Nad on rajanud templeid, mis ei vasta mitte üksnes ilmakaartele, vaid ka energiatele, mida me tänapäeval veel ei tunne. Unenägude kaudu või läbi taipamise on nad andnud inimestele teadmisi, tänu millele sai alata kasvõi läänemaailma teaduslik-tehniline revolutsioon.
Inimene ise ei loo ju ei taipamist ega intuitsiooni, need on talle tulnud või antud “ülevaltpoolt”. “Aga kes annab? Miks antakse?”, mõtiskleb Villido.
Indias on siddha traditsiooni kirjutised säilinud Tamil Nadu osariigis. Teatakse, et mediteerimise, eriliste hingamistehnikate ja muude salajas hoitud praktikate abil on need lääne mõistes müstikud saavutanud täiuslikkuse, surematuse, erakordsed võimed ja ülima tarkuse. Nende jaoks ei ole ajas ega ruumis liikumine ning seal peituvate tohutute teadmiste “lugemine” mingi probleem.
Muu hulgas on nende kirjutatud ka tamilikeelsed ürikud palmilehtedel, nende rajatud on ajurveeda meditsiinistki vanem iidne siddha meditsiin. Nad on õpetanud inimestele pulsi lugemist, mida ida meditsiin kasutab haiguste diagnoosimiseks tänapäevani. Indias on siddhad olnud kogu vaimse süsteemi ülesehitajad, mis alguses oli ainult praktiline, tänapäevaks on aga muutunud üha enam usuks.
Aga meie, tavainimesed?
Lugu pole siiski lootusetu. Karmat saab leevendada ja elu kergendada. Juba praegu. Kõige lihtsam viis selleks on olla eetiline. – Aga kui inimesel puudub hea ja halva tunnetus? – “No siis tal ongi see, mis tal on. Ta peab eetikat alles õppima,” nendib Ingvar. “Elu näitab selle piltlikult ette. Kui lähed elu vastu sõjaga, pöördub ta su vastu veel suurema sõja ja agessiivsusega. Kui lähed ta vastu heaga, pöörab ka elu su poole hea külje. Tahad inimestest vabaneda, tee neile haiget, tahad sõpru, tee head,” õpetab Villido ning meenutab üht Ema Teresa ilusat mõtet: kui sa teed head, jätka selle tegemist ja ära hooli, mida teised arvavad, sest lõppude lõpuks on see ainult sinu ja Jumala vaheline asi.
Veel saab karmat vähendada, lõpetades eilse päeva tänasesse toomise. “Ela hetkes! Olles hetkes ongi elu nii, nagu on. Asjad tulevad ja lähevad. Ära kujuta ette seda, mida pole. Ära fantaseeri, et pärast poleks vaja pettuda,” kõlab nõuanne. “Minevikku meenutades viivad inimesed selle tulevikku, arvates, et nad ise ei loo seda tulevikku, mida ette kujutavad. Ma pole selles väga kindel, et see ainult fantaasia on. Maailmas on palju loomejõudu, nii nähtavat kui nähtamatut.”
Nõnda ongi osadel elu kergem, sest neil on parem karma, mida inimene on loonud kogu oma kulgemise aja. Energia jäävuse seaduse kohaselt pole looduses olemas sellist asja, et miski tekkis ja haihtus siis jäädavalt olematuks. Ja seepärast mõjutab eelmise elu karma praegust väga võimsalt. Osates valida tegusid, mida võtta, mida jätta, mida kuidas arendada, saab inimene ka kontrollitud tagajärgi. “Mõistagi on asjad tunduvalt keerulisemad ja teiste tegevustega risti-rästi läbi põimunud. No ei ole nii, et nüüd ma tahan lotovõitu, ostan pileti ja kohe võidan,” muigab Villido.
Kõige selle taustal tundub, justkui oleks kellelgi mingi universaalne plaan, miks me kogu seda ümbersündide tsüklit aiva läbi tegema peame? – Ingvar nõustub: “Alguses oli ju kõik absoluutselt täiuslik. Mõned ütlevad, et Jumalal hakkas igav või et Jumal tahtis ennast teise kandi pealt tundma õppida ja lõi sellepärast endast eraldi seisvad osad. Tema jaoks on see võib-olla põnev, meie jaoks aga ikkagi elu. Samas… võib-olla on ka meie ülesanne avastada see osa meie sisemaailmast, mis õpib tundma iseennnast? Arvamusi on palju. Samas on kõik kaalukad, tõesed ja objektiivsed asjad tegelikult hästi lihtsad.”
***
