Täna soovin kirjutada kannatamisest, mis on inimese identiteedi külge kasvanud nii tugevasti, et seda on hakatud pidama lausa loomulikuks ja ainuõigeks eluviisiks.
Kannatused ja raske elu tunduvad olevat inimeste jaoks kõige kiiremini ühist keelt leida aitavad teemad. Kui ma kurdan, siis mind kuulatakse ja pannakse tähele. Kui ma muretsen, siis mind julgustatakse.
