Kangelase teekond: otsija arhetüüp püüdleb parema elu poole

"Otsingute ajendiks on alati igatsus" ütleb Carol S. Pearson oma raamatus "Sisemiste kangelaste äratamine". Sõltumata elust, mida igapäevaselt elame, tunneme alati enda sees mõningast rahulolematust ja tungi millegi enama järgi. See paneb meid tegutsema ja püüdlema parema tuleviku poole. Sageli nimetatakse ka sellist sisemist igatsust unistamiseks, ükskõik siis kas unistuseks on pühapäevahommikune pikem uni, uus töökoht, hingesugulasega kohtumine või rahaline vabadus. See unistus aktiveerib meis Otsija arhetüübi ja paneb meid tegutsema, ükskõik siis kas selleks on iseenda teadlik arendamine või loteriipileti ostmine.

Elu, vabadus ja õnneotsingud

Tänu infotehnoloogia kiirele arengule ja informatsiooni kättesaadavusele elame otsimise ühiskonnas. Soovitu, alates maitsvast õhtusöögist, lõpetades teisel pool maakera toimuval koolitusel osalemisega, on justkui paari kliki kaugusel. Selle leidmine sõltub meie teadlikkusest, tahtest ja otsimise osavusest. Igas inimeses peitub igatsus vabaduse ja terviklikkuse järgi, kuid seni kui meil on teadlikkus iseendast nõrk, siis võime soovitut otsida meist väljastpoolt. Me võime vahetada sageli töökohti, elukohta või armusuhteid, kuna mitte üksi saavutatu ei paku meile piisavat rahuldust. Tegelikkuses on oluline jõuda mõistmiseni, et igatsust leevendab vaid see, kui me ise saame ehedaks, tõeliseks ja laseme sündida oma enda tõelisel minal.

Inimene võib otsingute rännakule astuda igas eas, kuid kõige rohkem tajutakse seda hilises noorukieas või varases täiskasvanueas, kus toimub kodust lahkumine ja perekonna toetusest loobumine. Inimene otsib sel hetkel iseenda elu ja vabadust oma valikutes. Juhul kui noorel inimesel ei ole julgust ja enesekindlust võtta ette soovitud muutusi, siis võib see sageli olla tingitud domineerivast Süütu arhetüübi varjupoolest, kes olenemata iseenda vanusest ootab jätkuvat tuge ja toetust autoriteetidelt (nt vanemad). Sellisel avaldub inimeses eluterve Otsija arhetüübi asemel hoopis varjupool, mis toob kaasa pühendumishirmu ja rahulolematuse. Me oleme justkui pidepunktitud üksikud Rändajad, kes kardavad lähedust, käituvad küüniliselt ja ründavad igal hetkel kui tunnevad ohtu.

Rännakukihk võib sageli avalduda ka keskeas. Kuid kui noorukieas otsime pigem unistuste töökohta, armusuhet, kodu ja elustiili, siis keskeas võib meis tekkida soov teha justkui elatud elus inventuuri, küsides endalt, kas tehtud valikud on meid viinud sinnani, millest kunagi noorukieas unistasime. Juhul kui inimeses on hästi arenenud nii Süütu, Orvu, Sõdalase ja Hoolitseja arhetüübid, siis võib ta tunda piisavat sisemist julgust ja tugevust elu muutmiseks. Esikohale võib tulla pigem iseenda rahulolu ja õnnetunne, mitte niivõrd see kas ja kuidas see paistab väljapoole.

Minu tahe ehk mida ma tegelikult tahan?

Inimene kogeb oma individuaalsust läbi oma mina väljendamise. Kuid sageli inimene ei ole teadlikud oma minast, siis on ka teadlikkus oma tegelikust tahtest madal. Tahte väljendamine on iseenesest mõistetav, kuna tahe aitab otsustada mõne käitumisviisi kasuks, otsustada püsivalt, kulutada aega ja näha vaeva soovitu saavutamiseks. Kui inimesed väidavad, et neil ei ole tahet, siis tegelikkuses on tahe mingil kujul täiesti olemas. Inimene peab oma “kapitali” ehk tahet tundma õppima, seda tugevdama ja üles ehitama, kuniks see toetab soovitud muutuste toomist ellu.

Otsija arhetüüp on otseselt seotud meie tahte väljendamisega. Itaalia psühhiaater ja visionäär Roberto Assagioli on öelnud, et ilma teadliku eesmärgita ei saa olla puhast tahet. Mis tähendab seda, et kui inimene on otsustanud mõne eesmärgi kasuks, siis tekib tal kavatsus seda saavutada, mis omakorda kutsub esile motivatsiooni. Sageli esitame just sel hetkel iseendale küsimuse: “Mida ma tegelikult tahan?”. Sel hetkel tunneme justkui vastasseisu – ühelt poolt soovime iseenda individuaalsust maksimaalselt avaldada, kuid teiselt poolt tunneme teiste poolset survet oma valikutele. Seega võime rännaku alguses rännata sihitult siia-sinna, katsetada, proovida ja kogeda. Juhul kui meis areneb välja eluterve Otsija, siis pealtnäha kaootiline otsimisel võib olla selge suund, kuid kui meis hakkab domineerima negatiivne Otsija, siis võime iseenda tahet väljendada liiga jõuliselt ja nii iseennast kui teisi kahjustavalt. Sellise käitumise taga on tegelikkuses hirm langeda tagasi teiste kontrolli ja tahte alla.

Otsija vari – enesehävitus ja perfektsionism

Kui me sisemise Otsija kutsele ei vasta, siis kogeme teda varjuna. Me võime tunda endas obsessiivset vajadust olla sõltumatu, isoleeritud ja üksik. Käitumine võib väljenduda tungina saada naudingut sõltuvust tekitavatest ainetest, ohtlikest olukordadest või auahnusest. Ka Otsija vari tunneb endas igatsust muutuste järgi, kuid ebapiisava eneseteadlikkuse tõttu on ta justkui põhjatu kaev, mis kunagi ei täitu. Igapäevaelus väljendub vari olukordades, kus kunstnikud soovivad maalida tabamatut, hobitegevustes riskitakse eluga või töönarkomaania viib läbipõlemiseni. Samas on see mõistetav, kuna materialistlikus maailmas hinnatakse inimesi läbi saavutuste. Me püüame pidevalt täiusliku elu poole, kuid samas ei mõista me et tänu meie sisemisele perfektsionistile ei ole üksi saavutus meie jaoks seni piisav, kui me ei loo kontakti oma tõeliste vajaduste ja olemusega. Ellen Bowers, PhD on oma raamatus “Guide to Coping with Perfectionism” iseloomustanud perfektsionismi järgmiselt: “Perfektsionism esineb olukorras, kus kõrgeid standardeid on võimatu saavutada. Perfektsionism esineb laialdaselt just kaasaja ühiskonnas. Selle teket põhjustavad meedia, uskumused et edu tuleb läbi raske töö ja ootused kõrgele elatusstandardile, mis lõppkokkuvõttes põhjustavad ebarealistlike ootusi nii iseendas kui ka teistes”.

Kuidas luua kontakt eluterve Otsija arhetüübiga?

Kontakti loomine Otsija arhetüübiga toimub hetkel mil küsime endalt: “Mida ma tegelikkuses tahan?”. Juhul kui me oleme siiani olnud lojaalsed ja usinad alluvad, siis sel hetkel tunneme konflikti iseenda ja teiste soovide vahel. Eluterve Otsija eelduseks on kontakti loomine iseenda ja oma vajadustega, mida toetab eelnevate arhetüüpide integreerimine. Süütu arhetüüp annab meile usu, et see mida otsime on ka võimalik, Orvu arhetüüp aitab meil mõista, et me saame toetuda eelkõige iseendale, Sõdalase arhetüüp loob piirid meie enda ja teiste vajaduste vahel ja Hoolitseja aitab võtta vastu toetust soovitu saavutamiseks. Kõrgemal tasandil leiab Otsija tõe, mida ta on otsinud.

Arvan, et Eestis on hetkel palju inimesi, kelles on ärganud Otsija arhetüüp. Ka minu enda tutvusringkonnas on pea iga teine inimene parema elu otsingutel, tuntakse sisemist rahulolematust ja otsitakse uusi suundi erinevatelt koolitustelt, raamatutest või internetist. Vähem on neid kes hakkavad ka tegutsema soovitu suunas. Kuid kuidas muutuda unistajast tegutsejaks? Vastus lihtne. Oluline on astuda esimene samm.

Inspireerituna nii iseenda kogemusest kui ka Carol S. Pearsoni raamatust “Sisemiste kangelaste äratamine” on võimalik esmaspäeviti kuni 30. aprillini 2018.a. lugeda Alkeemia portaalis Kangelase teekonna ja arhetüüpide tutvustust ning seost igapäevaeluga. Juhul kui soovid muuta oma elu, siis oled oodatud iseenda kangelase teekonnale läbi holistilise regressiooniteraapia. Rohkem infot “Muutusteni läbi Kangelase teekonna”

“Kangelase teekond: ego ja hinge ühendus aitab luua inimese tõelist olemust”

“Kangelase teekond: süütu arhetüüp ehk meie usaldav sisemine laps”

“Kangelase teekond: orvu arhetüüp ehk julgus olla haavatav”

Kangelase teekond: sõdalase arhetüüp aitab suhetes piire luua

Kangelase teekond: hoolitseja ehk suuremeelsuse arhetüüp

Loo autor Sirle Truuts on holistilise regressiooniteraapia õppepraktika raames praktiseeriv terapeut, koolitaja, mentor ja isikliku arengu nõustaja.