Gröönimaa põhjaosast kogutud proovid peitsid endas kuni 2,4 miljoni aasta vanust pärilikkusainet. Iidset DNA uurinud teadlasrühm leidis jälgi enam kui 135 erinevast liigist, mis moodustasid eriskummalise ökosüsteemi.
„Loomade DNA-ni jõudis tabas meid tõeline vau-moment. Seal jooksid ringi mastodonid, põhjapõdrad, haned, jänesed ja sipelgad. Samuti elasid seal soojema kliimaga kohastunud mereelukad, näiteks odasabad. Keegi poleks osanud tänapäeval ennustada, et seal oleks saanud näha sellist kooslust,“ meenutas Eske Willerslev, Kopenhaageni Ülikooli geogeneetika tippkeskuse juht. Varem oli teadlased leidnud sama piirkonna setetest mitmeid taimejäänuseid, ent vaid ühe selgroogse fossiili – jänesehamba.
